Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt seisab maailm silmitsi viimase 17 aasta teravaima tööjõukriisiga. Optimism pidevalt kasvada ja värvata jätkub hoolimata segastest aegadest ja ärevatest signaalidest.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 39 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on teise kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused.
41 protsenti küsitletud tööandjatest märkis, et plaanib inimesi juurde värvata, 39 protsenti hoiab senist taset, 17 protsenti kavatseb personali hulka vähendada ja 3 protsenti polnud otsust langetanud. 77 protsenti tööandjatest märgib, et neil on keeruline leida sobivate oskuste ja isiksuseomadustega töötajaid. Kõige raskem on värvata inimesi tehnoloogia, infotehnoloogia, rahanduse ja kommunikatsiooniga seotud valdkondadesse. Suuremad organisatsioonid on enesekindlamad ja värbamisaltimad kui väikesed, samas tunnetavad suured organisatsioonid oskustööjõu kriisi pisut teravamalt.
Heigo Kaldra, Manpower Baltikumi tegevjuht
Eestlane on sünnipäraselt alalhoidlik ja umbusklik. Kui midagi on tarvis ära teha, siis käärib käised üles ja asub tegutsema. Hammast ja autot me küll ise tavaliselt ei paranda, aga suures vaates oleme viletsad abiküsijad ja kaasajad. Nagu ka kehvad müügimehed ja ostjad.
Globaalsed trendid ei lähe eestlasele eriti korda. Mõtteviis, et teeme kõike ise nullist, on arenenud riikides jäänud maha eelmisesse sajandisse. Pigem leitakse, et ise võiks teha vaid seda, mis tõeliselt hästi välja kukub, lisandväärtust loob ja märkimisväärselt sisse toob. Kui minna veel kaugemale, siis on keskmine maailmakodanik üsna mugav, ta on ümber hinnanud oma töötegemise filosoofia ning müüb oma teenust, mitte ei tee kellast kellani ühe tööandja juures tunde täis.
Miks me siis eestlastena ikkagi mõtleme, et kõike ise tehes saab kiiremini, paremini ja soodsamalt?
Valimised on lubaduste jagamise periood, aga tõehetk saabub koalitsioonilepingu kokkupanemise ajal. Personaliettevõtte Manpower töötajad annavad 7 praktilist soovitust, mis nõuavad riigilt minimaalset rahalist ressurssi, aga toovad palju kasu nii tööandjatele, töötajatele kui riigi arengule tervikuna.
Erisoodustused prügikastiTöötajate motiveerimiselt maksuküsimine ei ole okei, erisoodustusmaks on tänases päevas maksusüsteemi rudiment. Maks tuleks kaotada nii töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamiselt, tööandja pensionilt kui ka majutuselt ja transpordilt. Tõsi on, et hetkeks maksulaekumine pisut langeb, aga suures plaanis on riigi võit mõõtmatult suurem – inimestel on töö ja nad ei ela toetustest, nad on tervemad ja koormavad vähem meditsiinisüsteemi ning pension ei jää üksnes väheneva noore rahvastiku kanda.
Manpoweri rahvusvahelise uuringu kohaselt tunneb 40 protsenti naistest, et nende tööandja ei mõista ega hinda nende tegelikke oskusi, võimekust ja potentsiaali. Veel vähem on neid, kes tunnevad, et boss julgustaks neid juurde õppima ja end arendama.
Uuring keskendus ootustele, hoiakutele ja hirmudele pandeemiajärgsel tööturul. Iga kolmas naine tunneb majanduslikku ebakindlust, veerand naistest muretseb töökoha püsimise pärast ja 20 protsenti naistest nentis, et vajavad töölt tugevamat turvatunnet.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt käärid maailma eri piirkondade vahel kasvavad – Euroopa on selgelt kõige pessimistlikum paik, samas Lõuna- ja Kesk-Ameerikas pole kriisi praktiliselt märgata.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 39 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on alanud aasta esimese kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. 41 protsenti küsitletud tööandjatest märkis, et plaanib inimesi juurde värvata, 38 protsenti hoiab senist taset, 18 protsenti kavatseb personali hulka vähendada ja 3 protsenti polnud otsust langetanud.
Aasta lõpus tehakse uueks prognoose. Manpoweri Eesti töötajad panid traditsiooniliselt kirja kümme tööturu ennustust, mis peegeldavad nii olukorda majanduses kui arenguid ühiskonnas.
Tööpuudus kasvab, tööjõupuudus kasvab rohkem
Tööpuudus ja tööjõupuudus süvenevad paralleelselt. Mida rohkem vajavad ettevõtjad uusi oskusi, seda vähem on sobivaid inimesi võtta ning seda enam jääb tööd otsima neid, kes ei suuda täita tööturu ootuseid. Kõige keerulisem saab lähitulevikus olema noortel, kel pole kogemust ega haridust. Samas on tööd otsiv spetsialist jätkuvalt nagu haruldane liik looduses, talle jätkub alati tööd, eriti kui ta on valmis pidevalt oma pädevusi ajakohastama.
Evelin Bachmann Foto: Renata Keva
Jätkusuutlikkusest ja ringmajandusest räägitakse palju, eriti materjali ja energia kontekstis. Sellest, et ka tööinimene peab olema ümbertöödeldav ja taaskasutatav, miskipärast ei kõnelda, ei peeta viisakaks või inimlikuks. Aga peaks, sest muidu jätkavad nii tööjõu- kui tööpuudus tempokalt kasvu. Tööandjal pole töötajat ja tööinimesel pole tööd, sest ühe vajadus ja teise pakkumine oleks nagu erinevate puslede tükid, mis kuidagi kokku ei sobi.
Pisut utreerides võib öelda, et inimesed on samasugune ressurss nagu kõik muud sisendid – neid on pea alati puudu, kvaliteet on ebaühtlane, hind on kõikuv ja mõtlematult kasutades toimub ammendumine kiirelt. Sellest johtuvalt tuleks olemasolevat hoida, vajadustele vastavalt edasi arendada, sisemist põlemist toetada, sest kui töötaja lahkub organisatsioonist rahulolematuna, ei tule ta kunagi tagasi, ei töötaja, kliendi ega koostööpartnerina.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on värbamisaktiivsus maailmas ebaühtlane – Euroopas värvatakse uusi töötajaid pigem tagasihoidlikult, samas Aasias ja Kesk- ning Lõuna-Ameerikas on vajadus uute inimeste ja järele kõrge. Endiselt tõdeb kolm neljandikku ettevõtjatest, et olenemata sellest, kas värvata on vaja vähe või palju inimesi, pole tööturult võtta neile vajalike kompetentsidega töötegijaid.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 41 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on selle aasta viimase kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. Kui tavapäraselt leiab värbamisaktiivsete riikide edetabeli esikümnest 2-4 Euroopa riiki, siis seekord mitte ühtegi.
Hiljuti läbiviidud rahvusvaheline Manpoweri uuring sedastas, et 61 protsenti töötajatest tahaks neljapäevast töönädalat, aga ainult tingimusel, et nende sissetulek sellest ei muutu. Nad on nõus täiendava vaba päeva nimel tegema intensiivsemalt tööd ja rohkem panustama. Samas 17 protsenti töötajatest on huvitatud ka sellisest neljapäevasest töönädalast, mis tähendaks küll vähem palka, aga selle kõrval ka paremat tasakaalu töö ja isikliku elu vahel.
Enam kui 5000 palgatöötaja intervjuusid hõlmanud ManpowerGroup’i uuringu raames otsiti vastust küsimusele, mis tööl käivaid inimesi motiveerib ja mida nad oma tööandjatelt ootavad.
Mida tasub õppida? Soovitused koolilõpetajale
Koolilõpetamiste aeg on käes. Mida tasub edasi õppida, et eriala pakuks põnevust, palk küündiks ministri omani (või isegi ületaks seda) ning tööd jaguks ka aastakümnete pärast? Soovitusi jagab Manpoweri personalipartner Renata Keva.
Küberturvalisus
Hindame nutikat maailma, kus majad kütavad end ise, autod sõidavad ise, arved maksavad end ise, aga ei mõtle liiga sageli, et olukorras, kus kõike juhib arvuti, oleme haavatavamad kui kunagi varem. Juba täna otsitakse küberturbe eksperte taga tikutulega ja professionaalsemad neist teenivad rohkem kui president või peaminister. Mida nutikamaks me maailma teeme, seda rohkem läheb selle valdkonna inimesi tarvis, tööpuudust pole kindlasti põhjust peljata.
Tehnoloogia areng on nii kiire, et aastaks 2025 ennustatakse maailmast 85 miljoni praeguse töörolli kadu ning 97 miljoni uue teket. Kuidas maailm sellega toime võiks tulla, arutleb personaliettevõtte Manpower juht Heigo Kaldra.
Heigo Kaldra
Jätkusuutlikkus, eetilisus ja ringmajandus on saanud ettevõtluses nii elementaarseks, et paljud ei mäletagi, et veel paar aastakümmet tagasi võis meie ärikultuuri iseloomustada sõnadega ärapanemine ja ärastamine. Tänapäeval nii ei saa, kõik mõistavad, et ressursid on piiratud ja suvaliselt tarbides ja mõtlematult priisates neid kauaks ei jätku. Noored valivad üha sagedamini tööandjat mitte pelgalt palganumbri, vaid selle järgi, kuidas organisatsioon ühiskonda, heategevusse ja keskkonda panustab.
Ka inimesed on piiratud ressurss, eriti Eestis. Idee tööjõu nullvoolavusest (net zero employme […]
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on tööjõudefitsiit jätkuvalt terav üle kogu maailma. Töötajaid napib kõige enam infotehnoloogia-, telekommunikatsiooni-, finants- ja pangandussektoris, aga ka tootmises.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti enam kui 41 000 tööandjat 40 riigist, et teada saada, millised on teise kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. Uuring viidi läbi vahetult enne Ukraina sõja algust. Värbamisoptimism on kõrge üle maailma, aga eriti tugevalt paistab selles osas hetkel silma Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Euroopa riikidest on plaanis enim uusi töökohti juurde luua Rootsis, Hollandis, Belgias, Iirimaal ja Suurbritannias. Samal ajal on oma plaanidega kõige tagasihoidlikumad Kreeka, Poola ja Rumeenia. Algavas kvartalis plaanib uuringus osalenud 41 000 organisatsioonist 46 protsenti tööt […]
Manpoweri värske üleilmse uuringu kohaselt kinnitab 86 protsenti tööandjaid, et tegeleb naiste soolise võrdõiguslikkuse küsimusega. Kui uuringuga sügavuti mindi ja küsiti, mis on selle väite taga, selgus, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse enamasti nii palju kui seadus ette näeb. Näiteks ütleb suur osa tööandjatest, et maksab sama töö eest naistele ja meestele sama palka.
Uuringust, kus osales 39 000 tööandjat 40 riigist, selgus, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse sisuliselt kõige enam finants- ja infotehnoloogia sektorites ning mõnevõrra üllatuslikult ka ehitusvaldkonnas, kõige vähem aga tootmises, haridusvaldkonnas ning avalikus ja kolmandas sektoris.
Kui tööandjatelt küsiti, mida nad naiste võrdõiguslikkuse osas jälgivad või mõõdavad, siis märgiti kõige sagedamini palgavõrdsust (tõi esile 44% tööandjatest). Oluliselt vä […]
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on maailm kriisist suuresti taastunud, tööandjatel on soov luua töökohti juurde, kuid töökäsi ja -päid napib pea igas maailma nurgas. Kõige enam on inimesi puudu tehnoloogia-, infotehnoloogia- ja finantssektoris.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti enam kui 39 000 tööandjat 40 riigist, et teada saada, millised on alanud aasta esimese kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. Värbamisoptimism on kõrge kogu maailmas, Euroopa riikidest on plaanis enim uusi töökohti juurde luua Hollandis, Iirimaal ja Portugalis. Hotellide ja restoranide äri on igal pool taastumas, selles valdkonnas on taas kõrge värbamisplaan. Uuringust tuleb siiski välja, et suurettevõtted on riskialtimad uusi töökohti looma, väikesed organisatsioonid on oma tegemistes tagasihoidlikumad.
„Kui […]
Ükskõik kui palju me ka populariseerime keevitaja- või müüjaametit, töökäsi on ikka puudu.
Uudisvoog pakub kamaluga kurioosseid lugusid, kus on ulmet ja põnevust rohkemgi kui fantaasiapõnevikes. Seda, et 21. sajandil, rahuajal, võiks mõnes edukas ja vaba turumajandusega suurriigis tarneraskuste tõttu tanklates järjekorrad tekkida ja poeletid tühjaks jääda, poleks osanud ilmselt keegi veel mõned aastad tagasi ette kujutada.
Aga kui kaugel me Eestis ise sarnasest olukorrast oleme? Tööjõupuudus on globaalne probleem ja Eesti pole just unistuste töökoht, pigem kipume rahvusvahelises konkurentsis alla jääma nii kõrgete tööjõumaksude, suhteliselt madalate palkade kui ka vähest paindlikkust pakkuva töölepinguseadusega.
Lisandub koroonajärgne töötajate puudus – fenomen, mida tõdevad rahvusvahelised uuringud ja mille üle juurdlevad arenenud rii […]
Aasta lõpus tehakse uueks prognoose, isegi kui olevik on kirjult kaootiline ja tulevik hägusalt ebaselge. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid traditsiooniliselt kirja kümme tööturgu puudutavat ennustust algavaks aastaks.
FOTO: Unsplash
1. Rool pole isegi näiliselt tööandja käes
Kui tööturu rool on olnud enamasti tööandja käes, mõnikord küll näiliselt, siis praegu ei kahtle enam keegi selles, et tööandja tingimusi ei dikteeri. Kui mõni inimene ütleb täna, et tööd pole, siis on tegu kas spetsiifilise valdkonna või asukoha, ebamõistlikult kõrgete soovidega või lihtsalt soovimatusega tööd teha. Tööjõupuudus on terav, see puudutab nii õppinud spetsialiste kui lihttöö tegijaid. Töötajate valikuvõimalust on vaid vähestel tööandjatel, mis omakorda tähendab, et üha enam tuleb värvata suhtumist ja isiksuseomadusi ning õpetada […]
Novembris tähistatakse nii isadepäeva kui meestepäeva ning räägitakse palju meeste tervisest, aga sel kuul on paslik arutleda ka selle üle, kas ja kui palju erinevad meeste ootused ja valikud tööturul naiste omadest. Manpower Eesti töötajad panid kokku lühiülevaate meeste soovidest erinevate rahvusvaheliste uuringute põhjal:
Noori mehi, kes alles alustavad töist teekonda (vanuses kuni 25 eluaastat) motiveerib kõige enam raha ehk töö eest makstav tasu. Teise motivatsioonitegurina on nende jaoks tähtsaim karjäärivõimalus ning kolmandana organisatsiooni tuntus ja hea maine.
Keskeale lähenevate ja juba sellesse ikka jõudnud meeste jaoks (vanuses 25 kuni 55 eluaastat) on töökoha vahetamisel kõige olulisemaks teguriks samuti kompensatsioonipakett, aga selles vanusegrupis on palga kõrval tähtsad ka muud boonused, näiteks pikem tasustatud puhkus, tööan […]
Kui pere- ja tööelu ühitamisest räägitakse palju, siis kooli ja töö kokku sobitamine kipub olema tabuteema, mis ei meeldi koolijuhtidele, paljudele tööandjatele ja lapsevanematele. Sageli arvatakse, et kahte asja tehes kannatavad mõlemad, aga see võib olla põhjendamatu noore inimese alahindamine.
Kui asju õigesti ja asjalikult sättida, saab noor endale kogemuspagasi, millega on tulevikus lihtsam tööalaselt edasi liikuda ja teadlikke valikuid teha ka õppetöös. Töö ja kooli ühendamiseks jagab soovitusi Manpoweri personalifirma äriarendusjuht Kirke Altrov.
FOTO: Unsplash
1) Kuigi pikk ja põhjalik planeerimine on sageli edu aluseks, siis ära hakka lisatööd liiga konkreetselt plaanima enne, kui tunniplaan ja õppemaht on teada ning tekib võimalus kaardistada vabad ajaaknad. Märgi kalendrisse koolitunnid ja kodune õppeaeg ning jäta endale väike puhver […]
Teenusmajanduse Koda ühendas jõud Eesti Personalirendiettevõtete Liiduga (EPREL), et astuda üheskoos kiireid ja jõulisi samme Eesti tööõiguse ajakohastamiseks.
Heigo KaldraFOTO: Raul Mee
Ühine suurim eesmärk on liikuda tänase tööturu vajadustele vastava tööõiguse suunas, mis oleks paindlik, arvestaks uusi töötamise viise ning oleks toetav ka välisekspertide kaasamiseks.
Jõud ühendanud organisatsioonide hinnangul on konkurentsivõimelise ja innovatiivse digiriigina toimimiseks vajalik arengutega kaasas käia ka tööõiguse vallas. Teiste riikidega konkurentsis püsimiseks on vaja juba täna arvestada globaalsete arengutrendide ja uute töövormidega.
Probleeme kehtivas tööseaduses on palju ning ka käimasolev tervisekriis on toonud välja uusi kitsaskohti. Muutunud ärimudelid, tehnoloogia kiire areng ning sotsiaalsed ja kultuurilised ümberkujunemise […]
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on tööandjatel plaanis luua töökohti juurde üle kogu maailma, aga inimesi nende täitmiseks napib. Samal ajal kui paljudes riikides, eriti Euroopas, on värbamisaktiivsus viimaste aastakümnete kõrgeim, märgib 69 protsenti tööandjatest, et neil on raskusi leidmaks tööjõuturult vajalike oskustega inimesi. Seejuures on kõige keerulisem leida sobivaid inimesi tootmisesse, finantssektorisse ning transpordi- ja logistikavaldkonda. ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 45 000 tööandjat 43 riigist, et teada saada, millised on selle aasta viimase kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. Eelmise aasta lõpust on ettevõtjate optimism töökohtade loomise osas pidevalt kasvanud, praeguseks on see juba ületanud paljudes riikides viiruspandeemia eelse tas […]
Personalipartner Maarja Rüütel
Viimaste kuude akuutseim siseriiklik küsimus, kellest saab järgmine Eesti president, on tekitanud nii humoorikaid kui murettekitavaid emotsioone ja hulga eriilmelisi diskussioone. Aga mis oleks, kui valiku teeks poliitikute asemel professionaalsete värbajate meeskond ehk inimesed, kelle töö ongi otsida tippjuhte?
Nii erasektoris kui riigiorganisatsioonides otsivad juhte reeglina värbamiseksperdid, kellel on sobivate inimeste leidmise eelduseks pikaajaline kogemus ning treenitud oskused ja vaist. Erinevad organisatsioonid vajavad erinevaid juhte, ühed otsivad innovaatilist käimatõmbajat, teised stabiilsust tagavat tegijat, kolmandad muutuste juhtijat, neljandad ettevõtte saadikut, kellel on eelkõige sümboli roll. Juhi rollist lähtuvad talle seatavad eeldused, aga pea alati on tähtis karismaatilisus ehk oskus alluvaid innust […]
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt luuakse alanud kvartalis kogu maailmas töökohti juurde. Küll ei taastu töökohad endisele tasemele taanduvast kriisist enim haavata saanud valdkondades, näiteks turismis ja hotellinduses, samas saavad kümned tuhanded inimesed üle maailma võimaluse õppida uut eriala ja leida tööd teistes sektorites.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti 45 000 tööandjat 43 riigist, et teada saada, millised on kolmanda kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. 2020. aasta lõpust alates on ettevõtjate optimism pidevalt kasvanud, eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes on tööandjad optimistlikumad koguni 42 riigis 43st. Eelmise kvartaliga võrreldes on värbamisaktiivsus kasvamas 31 riigis. Mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, usutakse, et peatselt saavutatakse […]
Tänase personalijuhtide päeva puhul toome välja mõned kentsakad tõestisündinud lood personalitööst.
30 eurot tunnis tööintervjuul osalemise eest
Personalitöötajad otsivad sageli ise aktiivselt kandidaate, seega võivad head tööinimesed saada ootamatult telefonikõne pakkumisega tulla tööle või osaleda mõnel konkursil. Kui inimesel on neid õnnelikuks tegev töö juba olemas, siis võetakse seda kui komplimenti ja keeldutakse viisakalt, aga juhtub sedagi, et kandidaat vastab, et ta võib tulla tööintervjuule kui talle makstakse kulutatud aja eest 30 eurot tunnis.
Jaan ei räägi eesti ja Sergei vene keelt
Isegi kogenud personalitöötajad kipuvad looma stereotüüpseid eelduseid inimeste nimede põhjal. Praktikas on juhtunud korduvalt, et kui helistada näiteks Jaan Tammele* või Jüri Kasele, selgub, et inimene teisel pool toru ei räägi üldse eesti kee […]
Saa 5 soovitust, mis aitavad Sind tööle!
Vaatame Su CV üle ning aitame määrata suunda, kust ja millist tööd otsida.Kõlab hästi? Anna märku [email protected] virtuaalnõustamised on lühikohtumiste vormis.
