Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring sedastab, et jätkuvalt on terav puudus IT-, finants- ja meditsiinivaldkonna ekspertidest ning märgib, et üheksa organisatsiooni kümnest on hädas ESG võimekuse ehk jätkusuutlikkust tagavate oskuste nappuse pärast.
Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, töö paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad.
Ülemaailmse uuringu tulemuste kohaselt on ettevõtete värbamissoov mitmetes sektorites kasvav, aga sobivate oskustega inimesi ei jätku ja värskelt värvatute motiveerimine on keeruline. Tööandjad otsivad abi tehisarult, samas kui töötajad pelgavad, et AI võib võtta ära nende töö.
Kui Külli 2007. aastal Manpoweriga liitus, ei osanud ta mõistagi aimatagi, et peab 17 aastat hiljem ettevõtte kõige staažikama renditöötajana intervjuu andma. Külli loo teeb eriliseks asjaolu, et ta on kõik need aastad olnud renditöötaja, ehk rollis, mida tööturul põhjendamatult peljatakse.
Seoses kasina olukorraga riigi rahakotis on taas tõusetunud OÜtamise teema. Ülemaailmselt tegutseva ja maailma üheks eetilisemaks organisatsiooniks peetava ettevõtte esindajana lööb see teemapüstitus iga kord pahviks. Lisaks tekitab küsimuse, kas otsustajad on üldse aru saanud, kust tuleb riigi rahakotti raha (valdavalt OÜtajatelt) ja kas petturluse sünonüümina käiku lastud väljendi populariseerijad on kuulnud üleilmsest trendist, et klassikaline palgatöö on paljudes sektorites jäämas ajalukku ja oma teenuse pakkujad (ehk OÜtjad) on tööturu reaalne tulevik.
Manpower alustas Eestis 20 aastat tagasi. Ajad, olud ja värbamise väljakutsed olid küll teistsugused, aga heade inimeste äratundmine on igal ajal väärt oskus. Meie tegevjuht Heigo oli esimene Eesti Manpoweri töötaja, kes asus konkursi korras otsima personalijuhti.
21. veebruar pakkus nii mõneski töökohas põnevaid hetki, sest algatus "Tööle kaasa!" kutsus töötajate järeltulijaid vanemate töömaailma avastama. Manpoweri kollektiivi seas leidis idee innuka vastuvõtu ning tõi kaasa üllatusi ja südantsoojendavaid hetki.
ManpowerGroup rahvusvahelise uuringu kohaselt märgivad 52 protsenti tööandjatest, et on naiste ja meeste töötasude võrdseks muutmisel eesmärgini jõudmas või jõudnud, samas ülejäänutel on ses osas mahajäämusi või pole nad selle teemaga üldse tegelenud.
Uuring toob välja ka valdkondlikud erinevused: kõige kaugemale on palgavõrdsuse püüdlused jõudnud finantssektoris (59%), samuti on keskmisest tublisti ees infotehnoloogia- ja sidesektor (58%). Samas näiteks tööstuses (51%), kaubandus- ja teenindusvaldkonnas (50%) ning tervishoius ja teaduses (49%) ollakse keskmisest pisut maas.
Täna tähistame 20 aasta möödumist sellest, kui Heigo Kaldra alustas oma seiklust Manpower Eesti tegevjuhina!
Palju õnne, Heigo! 🎉 Soovime Sulle kõike head ja veel palju edukaid aastaid Manpower Eesti eesotsas!
Kas tead, milline oli Heigo esimene töökuulutus aastal 2004?🤔 Vaata siit! ➡
Märtsis avalikustame selle saladusliku inimese nime, kes osutus valituks!
#ManpowerEstonia20 #Manpowergroup #ManpowerEstonia
75 protsenti tööandjatest on hädas sobivate inimeste leidmisega
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring näitab aktiivset värbamist, mis ei sobitu hästi kokku meie piirkonda jõudnud ebakindluse ja pessimismiga. Uuring viitab ka suurele oskuste nappusele - tervelt 75 protsenti küsitletud enam kui 40 000 tööandjast märkis, et neil on raskusi sobivate inimeste leidmisega.
Aasta lõpus vaadatakse ette, tehakse prognoose ning avaldatakse ennustusi. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid traditsiooniliselt kirja kümme tööturu prognoosi algavaks aastaks.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on värbamisaktiivsus paljudes riikides ja sektorites kõrge, mis pole kuidagi korrelatsioonis majandusliku ebakindluse ja pessimistlike nootidega meie piirkonnas. Suurim värbamisaktiivsus on sektorite lõikes IT- ja finantsvallas ning geograafilises vaates Ameerika erinevates piirkondades.
Hiljuti sai ühe üldhariduskooli direktor väidetavalt sule sappa pärast seda, kui oli pöördunud lapsevanemate poole murega – õpetajaid pole võtta, aga ehk tahaks keegi vanematest kooli tunde andma tulla. Võimalik, et see lugu on linnalegend, ja võimalik, et selline kiri jätab toorevõitu sõnastuses tõesti mulje koolijuhi ebaprofessionaalsusest, aga tegelikult on see mõttekäik tulevikku vaatav, praktikas üsna kiirelt rakendatav ja tööturgu tervikuna arendav.
Koolilõpetamised on selja taga, enamikesse kõrgkoolidesse astumine samuti. Kõik ei saa meelepärasele erialale sisse, mõned ei tea veel sedagi, mis meelepärane oleks. Kas kutseõpe oleks asjalik alternatiiv? Mida seal õppida, et eriala ka tulevikus asjakohane oleks? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul aitab orienteeruda Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt pakub suvi tööjõukriisile küll ajutist leevendust, aga jätkuvalt otsitakse igas maailma otsas tikutulega taga IT-, energia- ja finantsvaldkonna eksperte.
Koolilõpetaja spikker: kuidas teha erialavalikut
Koolilõpetamistele tõmmati eelmisel nädalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees – mida tasub õppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas kasu ka pärast lõpetamist? Kas keegi üldse teab, millised tööd teeb tulevikus ära robot või tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
Maksuarutelud keevad nii kuumas katlas, et esmapilgul ei tundu mõistlik teemat laiendada. Teisalt ehk just seetõttu tasuks praegu tõsta lauale erisoodustusmaksu kaotamise teema. Riigil pole sellest midagi kaotada, ettevõtjatel ja töötajatel on aga palju võita, kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
Foto: unsplash
23-aastane noormees kurdab, et ei leia tööd, sest tal napib kogemust. 56-aastane naine ei leia tööd, sest usub, et teda peetakse liiga vanaks. Manpoweri värbajad kaardistasid eri vanusegruppide muresid kandideerimisel ja tegid üllatava järelduse: tegelikult on kitsaskohad pea samad nii kahekümnendates kui viiekümnendates. Ja mitte ainult – täpselt samade probleemidega on kimpus lapsehoolduspuhkuselt naasvad lapsevanemad.
Foto: Unsplash
Homme tähistatakse personalijuhtide päeva. Töös inimestega tuleb ette kõike, ka naljakaid apsakaid ja olukordi. Manpower Eesti töötajad toovad välja kentsakaid juhtumisi oma tööst, naeravad ka enda üle ja ütlevad aitäh kõigile kandidaatidele, kes argipäeva värvikamaks muudavad. Igal juhul tasub elu alati väikese huumoriga võtta ja vajadusel enda ja teiste vigadest õppida, mitte põhjuseta põdeda.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt seisab maailm silmitsi viimase 17 aasta teravaima tööjõukriisiga. Optimism pidevalt kasvada ja värvata jätkub hoolimata segastest aegadest ja ärevatest signaalidest.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 39 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on teise kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused.
41 protsenti küsitletud tööandjatest märkis, et plaanib inimesi juurde värvata, 39 protsenti hoiab senist taset, 17 protsenti kavatseb personali hulka vähendada ja 3 protsenti polnud otsust langetanud. 77 protsenti tööandjatest märgib, et neil on keeruline leida sobivate oskuste ja isiksuseomadustega töötajaid. Kõige raskem on värvata inimesi tehnoloogia, infotehnoloogia, rahanduse ja kommunikatsiooniga seotud valdkondadesse. Suuremad organisatsioonid on enesekindlamad ja värbamisaltimad kui väikesed, samas tunnetavad suured organisatsioonid oskustööjõu kriisi pisut teravamalt.
Heigo Kaldra, Manpower Baltikumi tegevjuht
Eestlane on sünnipäraselt alalhoidlik ja umbusklik. Kui midagi on tarvis ära teha, siis käärib käised üles ja asub tegutsema. Hammast ja autot me küll ise tavaliselt ei paranda, aga suures vaates oleme viletsad abiküsijad ja kaasajad. Nagu ka kehvad müügimehed ja ostjad.
Globaalsed trendid ei lähe eestlasele eriti korda. Mõtteviis, et teeme kõike ise nullist, on arenenud riikides jäänud maha eelmisesse sajandisse. Pigem leitakse, et ise võiks teha vaid seda, mis tõeliselt hästi välja kukub, lisandväärtust loob ja märkimisväärselt sisse toob. Kui minna veel kaugemale, siis on keskmine maailmakodanik üsna mugav, ta on ümber hinnanud oma töötegemise filosoofia ning müüb oma teenust, mitte ei tee kellast kellani ühe tööandja juures tunde täis.
Valimised on lubaduste jagamise periood, aga tõehetk saabub koalitsioonilepingu kokkupanemise ajal. Personaliettevõtte Manpower töötajad annavad 7 praktilist soovitust, mis nõuavad riigilt minimaalset rahalist ressurssi, aga toovad palju kasu nii tööandjatele, töötajatele kui riigi arengule tervikuna.
Erisoodustused prügikastiTöötajate motiveerimiselt maksuküsimine ei ole okei, erisoodustusmaks on tänases päevas maksusüsteemi rudiment. Maks tuleks kaotada nii töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamiselt, tööandja pensionilt kui ka majutuselt ja transpordilt. Tõsi on, et hetkeks maksulaekumine pisut langeb, aga suures plaanis on riigi võit mõõtmatult suurem – inimestel on töö ja nad ei ela toetustest, nad on tervemad ja koormavad vähem meditsiinisüsteemi ning pension ei jää üksnes väheneva noore rahvastiku kanda.
Manpoweri rahvusvahelise uuringu kohaselt tunneb 40 protsenti naistest, et nende tööandja ei mõista ega hinda nende tegelikke oskusi, võimekust ja potentsiaali. Veel vähem on neid, kes tunnevad, et boss julgustaks neid juurde õppima ja end arendama.
Uuring keskendus ootustele, hoiakutele ja hirmudele pandeemiajärgsel tööturul. Iga kolmas naine tunneb majanduslikku ebakindlust, veerand naistest muretseb töökoha püsimise pärast ja 20 protsenti naistest nentis, et vajavad töölt tugevamat turvatunnet.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt käärid maailma eri piirkondade vahel kasvavad – Euroopa on selgelt kõige pessimistlikum paik, samas Lõuna- ja Kesk-Ameerikas pole kriisi praktiliselt märgata.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti ligi 39 000 tööandjat 41 riigist, et teada saada, millised on alanud aasta esimese kvartali värbamisplaanid ja tööturuootused. 41 protsenti küsitletud tööandjatest märkis, et plaanib inimesi juurde värvata, 38 protsenti hoiab senist taset, 18 protsenti kavatseb personali hulka vähendada ja 3 protsenti polnud otsust langetanud.
