Täna tähistatakse üleilmselt personalijuhtide päeva. Sel puhul on põhjust kiigata Manpoweri üleilmsesse tööturutrendide raportisse, mis lähtub neljast peamisest tööd mõjutavast tegurist: muutuv demograafiapilt, tehnoloogia areng, konkurentsivõime ja inimeste personaalsed ootused. Seekord sai kirja 14 trendi, mis pakuvad kasulikku mõtteainet nii töötajale kui tööandjale.
Mais tähistab kogu Euroopa mitmekesisuse kuud. Mis siis, küsite ehk? Sest mitmekesisus on ajatult moes, innovaatiline ja praktiline samaaegselt.
Tegemist on mõneti vastuolulise teemaga, sest teatavasti on üle maailma teravaid kokkupõrkeid konservatiivsete vaadete ja liberaalsete valikute vahel, suurima riigi presidentki on kutsunud üles peatama projekte, mis seotud tolereerimisega ning mõned ärihiiud (nt Google, Ford ja Meta) on vähendanud oma DEIB eesmärke. Meie Manpoweris ei näe siiski sugugi, et mitmekesisus võiks olla maailmavaate küsimus või poliitilisel skaalal mõõdetav punkt. Mitmekesisus on erinevate uuringute põhjal miski, mis aitab lahendada ettevõtjatel struktuurset tööjõupuudust, innustab innovatsiooni ja parandab produktiivsust.
ManpowerGroup ülemaailmne tööturutrendide raport toob eraldi trendijoonena välja, et DEIB (Diversity, Equity, Inclusion […]
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline kvartaalne uuring toob välja, et kuigi ettevõtjad tunnevad majanduslikku ebakindlust ning majandusinimesed ennustavad, et AI raputab töömaailma, on maailma värbamiskavatsus aasta lõikes väikeses kasvutrendis ja selle peamiseks põhjuseks on organisatsioonide kasvuambitsioon.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti 39 449 tööandjat 41 riigist, et kaardistada selle aasta teise kvartali värbamisplaanid ning tööturuootused. Ennustatav värbamisaktiivsus püsib kvartaalses võrdluses muutumatuna, kuid on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud. Peamise värbamise põhjusena tuuakse välja organisatsiooni laienemise plaane (38%), aga ka seda, et ettevõtte areng või uued tegutsemissuunad nõuavad uusi oskuseid ja teadmisi. Organisatsioonides, kus plaanitakse töötajate arvu vähendada (15% kõ […]
• Z-põlvkond on sündinud aastatel 1996-2012.
• Umbes pool sellest põlvkonnast juba töötab.
• Viie aasta pärast moodustab Z-põlvkond kolmandiku kogu maailma tööjõust.
• Turbulentsel ajal tööturule sisenemine võib olla nii positiivne kui negatiivne – ühelt poolt on potentsiaali tohutult, aga samas ka oht elu hammasrataste vahele jäämiseks.
ManpowerGroup poolt 16 riigis läbiviidud 12 000 töötajaga uuring kinnitab, et tegu on vastuolulise põlvkonnaga.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring toob välja, et turbulentse aja kiuste on tööturg praegu stabiilne ning ettevõtete värbamisplaanid rahulikud. Tehisaru kiire areng ei ole mõjutanud ka tööjõuturu suurimat defitsiiti - jätkuvalt otsitakse ja värvatakse maailmas enim inimesi infotehnoloogia-, finants- ja tervishoiuvaldkonda.
Foto: Unsplash
Aasta lõpus tehakse uueks prognoose, ka personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid traditsiooniliselt kirja kümme tööturgu puudutavat ennustust.
Rahvusvaheline uuring, mis hõlmas üle 12 000 töötaja 16 riigist tõi välja, et mehed näevad oma töisel rollil rohkem tähendust kui naised, samuti on neil paremini tasakaalus töö ja eraelu ning nad kogevad vähem igapäevast tööstressi kui naised.
Foto: Pexel
Rahvusvaheline uuring, mis hõlmas üle 12 000 töötaja 16 riigist, sedastas, et 34 protsenti inimestest ei näe oma praeguse tööandja juures soovitud karjäärivõimalusi ning 35 protsenti kaalub töökohavahetust järgneva 6 kuu jooksul. Seejuures noorimas uuritud vanusegrupis, 18-27 eluaastat, plaanis kohavahetust suisa 47 protsenti vastanutest.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring sedastab, et jätkuvalt on terav puudus IT-, finants- ja meditsiinivaldkonna ekspertidest ning märgib, et üheksa organisatsiooni kümnest on hädas ESG võimekuse ehk jätkusuutlikkust tagavate oskuste nappuse pärast.
Eesti töömaailm on 20 aastaga totaalselt muutunud. Kohal pidi käima kellapealt, aga töö produktiivsus oli madal, töö paindlikkuse asemel unistati mobiiltelefonist, pikast puhkusest ja 13. palgast. Toonast tööelu argipäeva meenutavad 20 aastat tagasi Eestis tegevust alustanud personalifirma Manpower töötajad.
Ülemaailmse uuringu tulemuste kohaselt on ettevõtete värbamissoov mitmetes sektorites kasvav, aga sobivate oskustega inimesi ei jätku ja värskelt värvatute motiveerimine on keeruline. Tööandjad otsivad abi tehisarult, samas kui töötajad pelgavad, et AI võib võtta ära nende töö.
Kui Külli 2007. aastal Manpoweriga liitus, ei osanud ta mõistagi aimatagi, et peab 17 aastat hiljem ettevõtte kõige staažikama renditöötajana intervjuu andma. Külli loo teeb eriliseks asjaolu, et ta on kõik need aastad olnud renditöötaja, ehk rollis, mida tööturul põhjendamatult peljatakse.
Seoses kasina olukorraga riigi rahakotis on taas tõusetunud OÜtamise teema. Ülemaailmselt tegutseva ja maailma üheks eetilisemaks organisatsiooniks peetava ettevõtte esindajana lööb see teemapüstitus iga kord pahviks. Lisaks tekitab küsimuse, kas otsustajad on üldse aru saanud, kust tuleb riigi rahakotti raha (valdavalt OÜtajatelt) ja kas petturluse sünonüümina käiku lastud väljendi populariseerijad on kuulnud üleilmsest trendist, et klassikaline palgatöö on paljudes sektorites jäämas ajalukku ja oma teenuse pakkujad (ehk OÜtjad) on tööturu reaalne tulevik.
Manpower alustas Eestis 20 aastat tagasi. Ajad, olud ja värbamise väljakutsed olid küll teistsugused, aga heade inimeste äratundmine on igal ajal väärt oskus. Meie tegevjuht Heigo oli esimene Eesti Manpoweri töötaja, kes asus konkursi korras otsima personalijuhti.
21. veebruar pakkus nii mõneski töökohas põnevaid hetki, sest algatus "Tööle kaasa!" kutsus töötajate järeltulijaid vanemate töömaailma avastama. Manpoweri kollektiivi seas leidis idee innuka vastuvõtu ning tõi kaasa üllatusi ja südantsoojendavaid hetki.
ManpowerGroup rahvusvahelise uuringu kohaselt märgivad 52 protsenti tööandjatest, et on naiste ja meeste töötasude võrdseks muutmisel eesmärgini jõudmas või jõudnud, samas ülejäänutel on ses osas mahajäämusi või pole nad selle teemaga üldse tegelenud.
Uuring toob välja ka valdkondlikud erinevused: kõige kaugemale on palgavõrdsuse püüdlused jõudnud finantssektoris (59%), samuti on keskmisest tublisti ees infotehnoloogia- ja sidesektor (58%). Samas näiteks tööstuses (51%), kaubandus- ja teenindusvaldkonnas (50%) ning tervishoius ja teaduses (49%) ollakse keskmisest pisut maas.
Täna tähistame 20 aasta möödumist sellest, kui Heigo Kaldra alustas oma seiklust Manpower Eesti tegevjuhina!
Palju õnne, Heigo! 🎉 Soovime Sulle kõike head ja veel palju edukaid aastaid Manpower Eesti eesotsas!
Kas tead, milline oli Heigo esimene töökuulutus aastal 2004?🤔 Vaata siit! ➡
Märtsis avalikustame selle saladusliku inimese nime, kes osutus valituks!
#ManpowerEstonia20 #Manpowergroup #ManpowerEstonia
75 protsenti tööandjatest on hädas sobivate inimeste leidmisega
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistav rahvusvaheline uuring näitab aktiivset värbamist, mis ei sobitu hästi kokku meie piirkonda jõudnud ebakindluse ja pessimismiga. Uuring viitab ka suurele oskuste nappusele - tervelt 75 protsenti küsitletud enam kui 40 000 tööandjast märkis, et neil on raskusi sobivate inimeste leidmisega.
Aasta lõpus vaadatakse ette, tehakse prognoose ning avaldatakse ennustusi. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid traditsiooniliselt kirja kümme tööturu prognoosi algavaks aastaks.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt on värbamisaktiivsus paljudes riikides ja sektorites kõrge, mis pole kuidagi korrelatsioonis majandusliku ebakindluse ja pessimistlike nootidega meie piirkonnas. Suurim värbamisaktiivsus on sektorite lõikes IT- ja finantsvallas ning geograafilises vaates Ameerika erinevates piirkondades.
Hiljuti sai ühe üldhariduskooli direktor väidetavalt sule sappa pärast seda, kui oli pöördunud lapsevanemate poole murega – õpetajaid pole võtta, aga ehk tahaks keegi vanematest kooli tunde andma tulla. Võimalik, et see lugu on linnalegend, ja võimalik, et selline kiri jätab toorevõitu sõnastuses tõesti mulje koolijuhi ebaprofessionaalsusest, aga tegelikult on see mõttekäik tulevikku vaatav, praktikas üsna kiirelt rakendatav ja tööturgu tervikuna arendav.
Koolilõpetamised on selja taga, enamikesse kõrgkoolidesse astumine samuti. Kõik ei saa meelepärasele erialale sisse, mõned ei tea veel sedagi, mis meelepärane oleks. Kas kutseõpe oleks asjalik alternatiiv? Mida seal õppida, et eriala ka tulevikus asjakohane oleks? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul aitab orienteeruda Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
Riigi- ja erasektori värbamisplaane kaardistava rahvusvahelise uuringu kohaselt pakub suvi tööjõukriisile küll ajutist leevendust, aga jätkuvalt otsitakse igas maailma otsas tikutulega taga IT-, energia- ja finantsvaldkonna eksperte.
Koolilõpetaja spikker: kuidas teha erialavalikut
Koolilõpetamistele tõmmati eelmisel nädalal joon alla ja tuhanded noored seisavad valiku ees – mida tasub õppida, et omandatud haridusest oleks kiirelt muutuvas keskkonnas kasu ka pärast lõpetamist? Kas keegi üldse teab, millised tööd teeb tulevikus ära robot või tehisintellekt ja millised tagavad hea sissetuleku? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul jagab juhiseid Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
