Ajastul, mil edu sõltub paljuski sellest, kuidas toimetada uudselt ja automatiseeritult, on tähtis pöörata pilk ettevõtte sisse ja vaadata, kas seal nähtav soosib või hoopis pärsib arengut ja innovatsiooni. Manpower Eesti äriarenduse juht Kirke Altrov tõi uuringutele tuginedes välja 9 võtmefaktorit, mis peaksid kuuluma iga uuendusmeelse organisatsiooni arsenali.
1. Usaldus
Usalduslik õhkkond soosib raamist väljapoole mõtlemist ja vigade tegemist. Vigadest omakorda õpitakse ja liigutakse edasi, seevastu usaldamatus ja hirm eksimuste ees on innovatsiooni pidurdajad.
2. Uudishimu
Uudishimu on teadmiste vundament. Innovaatilise kultuuri loomiseks tuleb julgeda küsida, miks, ja küsida iseenesestmõistetavaid asju. Ettevõtte sees saab julgustada kriitilist mõtlemist usaldusliku õhkkonna loomise ja rollide vahetamise soodustamisega.
3. Eksperimenteerimine
Julgus […]
Värbamisplaane kaardistava uuringu kohaselt on ettevõtjate värbamisoptimism võrreldes eelmise kvartaliga kogu maailmas pisut raugenud. Üllatuslikult on aga Suurbritannia ettevõtjate värbamisootus BREXITist tuleneva ebakindluse kiuste viimase 18 kuu kõrgeim.
ManpowerGroupi kvartaalse uuringu raames küsitleti enam kui 60 000 tööandjat 44 riigist. Nendest riikidest, kuhu eestlased sagedamini tööle kipuvad minema, on hetkel värbamise osas kõige optimistlikum Austraalia (14 protsenti ettevõtjatest plaanib selles kvartalis inimesi juurde palgata). Lähiriikidest on aga Soome (7%) aktiivsem värbaja kui Rootsi ja Norra (mõlemad 5%). Suurbritannia värbamisootus on 6 protsenti, mis on nende viimase 18 kuu optimistlikum näitaja.
Suurbritannias napib töötajaid eelkõige jaekaubanduses, sotsiaalvaldkonnas, hotellides, ehituses ja avalikus sektoris.
“BREXITi referen […]
Aasta lõpus tehakse prognoose ning avaldatakse ennustusi uueks aastaks. Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid Eesti tööturgu silmas pidades kokku prognoosi algavaks aastaks.
1) Euroopa Liidu kõrgeim tööhõive
Eesti hoiab oma positsiooni Euroopa Liidu kõrgeima tööhõive numbriga. Vabu töökohti on jätkuvalt oluliselt rohkem kui tööotsijaid. Vähesel määral võib asi paraneda tänu sellele, et muist eestlastest tuleb kodumaale tagasi, aga teisalt on elatustase Lätis, Leedus ja Poolas paranenud ning sealt me enam varasemas mahus abikäsi ei saa. Tekivad tagasilöögid välisettevõtete Eesti turule tulekuga, sest töötajaid napib ja palgad kerkivad kiiremini kui pärmitaigen.
2) Võõrtööjõu kasv
Kuna tööealisi eestlasi jääb vähemaks, aga tööd tuleb juurde, muutub välismaalaste Eestis töötamine üha levinumaks ja inimes […]
Ene-Hilja Kohtla, Manpower Baltikumi personalijuht
Viimastel aastatel on palju räägitud üha keerukamaks muutuvast tööturust. Samas lootes, et see kõik jõuab meieni võimalikult kauges tulevikus kui üldse. Kuid tänaseks on enamus trendidest muutunud tegelikkuseks. Eriti tugevalt pigistab king uute töötajate värbamisel, sest kandidaate lihtsalt pole. Selle teemaga on teravalt kokku puutunud kõik need ettevõtted, kes eriti viimasel ajal on soovinud oma meeskonda uusi töötajaid värvata.
Uus olukord põhjustab nõutust ja arusaamatust nii juhtide kui personalijuhtide poolel, esitab ettevõtetele uued väljakutsed ning sunnib otsima uusi lahendusi. Neil ettevõtetel, kes mõistavad muutuste sisu, ulatust ja pöördumatust kiiremini ning suudavad uues olukorras kohaneda, õnnestub sõjas talentide pärast olla võitjate poolel ning endale tööturul […]
Kirke Altrov, Manpower Eesti äriarenduse juht
Ühiskond ja tööturg on jõudnud oma arengus punkti, kus nii hoiakutes kui praktikas peetakse kaugtööd normaalseks ja tõhusaks töövormiks. Seda kinnitavad nii tööandjad kui töövõtjad ning numbriliselt kasvab kaugtöötajate osakaal igal aastal. Samas tegeletakse endiselt meetodite,
mõõdikute ja muude sisult kontrollimehhanismidega, mis kaugtööd ohjes hoiaksid.
Peegeldades enda, klientide ja tööle kandideerijate kaugtöökogemust, usun, et küsimus ei ole tegelikult töövormis, vaid taandub sügavamalt vastandusele: kaugtöö versus töökaugus. Nimelt on just töökaugus asi, milles kaugtöö tegijaid justkui alati kahtlustada saab. Samas tuleb tunnistada, et töökauge võib olla ka töötaja, kes hommikust õhtuni kontorilaua taga istub. Seega pole kaugtööga kaasnevate probleemide allikas kaugtöö kui vahe […]
Maailma kõige tagasihoidlikuma töötajate värbamisprognoosiga riigid leiab valdavalt vanast Euroopast, seevastu on Ida-Euroopa ettevõtjad pea sama optimistlikud kui kiirelt arenevates Aasia riikides, sedastab rahvusvaheline kvartalipõhine värbamisuuring.
ManpowerGroupi uuringu raames küsitleti enam kui 59 000 tööandjat 44 riigist, millest kahekümne kahes on värbamisoptimism võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud, neljateistkümnes kahanenud ning kaheksas jäänud endiseks. Tabeli esimesest poolest leiab seitse endist nn idabloki riiki, seevastu Lääne-Euroopa riike on tabeli esimesse poolde mahtunud vaid üks – Saksamaa. Enim on plaanis töötajaid juurde palgata Jaapanis (märkis 26% tööandjatest), Taiwanis (21%), Rumeenias (19%), Sloveenias (19%), USA-s (19%) ja Ungaris (18%). Maailma kõige madalama värbamisoptimismiga riigid on hetkel Šveits (-2%) […]
Maailma suurima värbamisuuringu põhjal pole tööjõupuudus olnud viimase 12 aasta jooksul kordagi varem nii terav kui praegu. Koguni 45 protsenti küsitletud tööandjatest üle maailma tõdes, et vajalike oskustega töötajaid on keeruline leida.
ManpowerGroupi uuring, mis hõlmas enam kui 39 000 tööandjat 43 riigist sedastas, et oskustööjõu puudus on mullusega võrreldes hüppeliselt kasvanud, kusjuures probleem puudutab enam just suurettevõtteid (250+ töötajat), millest koguni 67 protsenti on hädas sobilike eelduste ja oskustega inimeste leidmisel. Samal ajal alla 10 töötajaga firmades on vastav näitaja 32 protsenti. Eelkõige tuntakse puudust spetsiifilistest tehnilistest oskustest, näiteks elektrikutest, mehaanikutest, inseneridest ja IT-spetsialistidest. Iga neljas tööandja märkis uuringu raames, et tänavu on värvata keerulisem kui eelmisel� […]
Manpower sai täna 14! Tähistasime juuni keskel sünnipäeva mõnusa koosviibimisega restoranis Tuljak. Vaatasime koos tulevikku ja tundsime rõõmu ühiselt saavutatust.
Tunneme uhkust, et olema aastate jooksul kokku viinud nii paljud tööandjad ja tööotsijad. Oleme kasvanud suurimaks personalilahendusi pakkuvaks ettevõtteks Eestis ja meie teenused hõlmavad kogu personalivaldkonda töötajate värbamisest ja rentimisest kuni sihtotsingu ja konsultatsioonideni. Rõõm on tõdeda, et meie töötajatest pea pooled on meiega olnud juba 7+ aastat. Viimase paari aasta jooksul on meie meeskond tublisti kasvanud, sest liitunud on lausa 12 uut töötajat.
Käesoleva aasta märtsis tunnustati Manpowerit Mitmekesisuse märgisega „Austame erinevusi“. Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente sõltumata ne […]
Eestis on tööjõukriis, mis tähendab, et ettevõtted on hädas, sest töötajaid napib. Samal ajal teab meist pea igaüks kedagi, kes on olnud mõnda aega töötu või on olnud selles rollis ise. Miks tööpakkumiste kuldajal ikkagi tööd ei leita ja mida saab seejuures ette võtta, räägib Manpower Baltikumi personalijuht Ene Kohtla.
1) Ajalukku vajunud eriala
Palju on räägitud, et vanuses 50+ on keeruline tööd leida. Kindlasti leidub ka tööandjaid, kes on kinni eelarvamuses, et 50+ töötaja pole piisavalt õppimisvõimeline. Samas enamasti on selles vanuses töö leidmine raskendatud hoopis seetõttu, et õpitud ja elu jooksul omandatud eriala on ajale lootusetult jalgu jäänud. Eriti keeruline on olukord nende inimeste jaoks, kes on teinud aastakümneid sama tööd, jäänud sellest ootamatult ilma ning selgub kibe tõsiasi, et aastatega lihvitud oskuseid pole enam k […]
Kui aastaid on ettevõtete värbamisplaan olnud kõrgeim Aasias ja Ameerikas, siis järgmise kvartali täiendava tööjõuvajaduse ja värbamissoovi esikümnest leiab viis Euroopa riiki, sedastab kvartalipõhine rahvusvaheline värbamisuuring.
ManpowerGroupi uuringu raames küsitleti ligi 60 000 tööandjat 44 riigist, millest 43 riigi ettevõtjatel on plaan tänavu kolmandas kvartalis töökohti juurde luua. Enim on plaanis töötajaid juurde palgata Horvaatias (märkis 26% tööandjatest), Jaapanis (26%), Taiwanis (24%) ja Ungaris (19%). Esikümnest leiab Euroopa riikidest ka Kreeka (15%), Portugali (15%) ja Türgi (14%).
Eesti inimeste jaoks huvipakkuvatel tööturgudel on hetkel kõige optimistlikumad värbajad Soomes (12%, mis on ühtlasi nende 6 aasta kõrgeim värbamisplaan) ja Austraalias (10%). Samal ajal jäävad Rootsi, Suurbritannia ja Iirimaa ettevõtjad […]
“Miks mitte maksusoodustused ettevõtetele, kes panustavad süsteemselt erinevatesse eluvaldkondadesse ning loovad nii ühiskondlikku kasu,” teeb ettepaneku Heigo Kaldra, personalifirma Manpower Baltikumi tegevjuht.
Üks maailma juhtivaid personalifirmasid, Manpower, pärjati tänavu juba neljandat aastat järjest Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldtaseme märgisega.
“Vastutustundlik tegevus peaks olema tingimus ka riigihangetes ehk riik peaks erasektori partneritelt ootama ja nõudma vastutustundlikku ja kestlikku äritegemist,” on Baltikumi Manpower’i juhil Heigo Kaldral kindel nägemus valitsussüsteemist. “Loomulikult algab see kõik CSR (Corporate Social Responsibility) teema vajalikkuse ja möödapääsmatuse teadvustamisest.”
Millise konkurentsieelise annab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumis olemine?
Me loodame ja usume, et vastutustundlik ettevõ […]
24. mail 2018 tunnustati jätkusuutlikke ettevõtteid kvaliteedimärgistega, tänavu said märgised 70 ettevõtet. Manpower Eesti pälvis neljandat aastat järjest kõrgeima taseme ehk kuldmärgise. Manpower on tuntud üle maailma kui usaldusväärne nõuandja, koostööpartner, tööandja ja ühiskonnaliige. Vastutustundlikult ja jätkusuutlikult tegutsemine on olnud ManpowerGroupil DNAs alates organisatsiooni loomisest ja sisaldub nii meie väärtustes, visioonis, missioonis kui ka strateegiates.
„Kuldmärgi tunnustus on meile väga oluline,” ütleb Manpower Baltikumi juht Heigo Kaldra. “Värbajana ja tööjõurendi vahendajana on tähtis olla kõigile teistele eeskujuks, me ei saa vähemaga leppida. Vastutustundlikkuse kvaliteedimärgise kõrgeim tunnustus annab meile kindlust, et oleme oma igapäevategevustes õigel teel. Paneme oma töös rõhku eetiliste printsiipide järgim […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Uus aastatuhat – praegune kümnend
Käimasoleva kümnendi peamine tööturu märksõna on tööjõupuudus. Statistikast võib küll näha ka väikest tööpuuduse protsenti, kuid paljusid selle numbri taga olevatest inimestest ei ole tegelikult tööturu jaoks olemas. Muutunud oludes on rollid paljuski vahetunud ja võim on tööotsijate käes – nemad dikteerivad tingimused.
Tööturg on muutunud paindlikumaks, tööandjad on valmis pakkuma ka kodus töötamise võimalust ja osaajaga tööd. Klassikalised töökuulutused ei too enam piisavat hulka kandidaate ning juba töötavatele inimestele tehakse üha rohkem otsepakkumisi. Värbamisel o […]
Riigieksamite aeg on käes ning tuhanded noored peavad otsustama, millist eriala õppima minna. Manpower Eesti toob rahvusvahelistele uuringutele tuginedes välja 10 eriala, mis ka lähitulevikus leiva lauale toovad.
1) IT-spetsialistid: arendajad, programmeerijad, administraatorid, juhid
Kellelegi ei tule üllatusena, et IT-spetsialiste on puudu ja selle valdkonna palgad on keskmisest kõrgemad. Viimasel ajal räägitakse üha enam, et otsitakse suhtlemisoskusega IT-spetsialiste, kes ei tegutse üksi, vaid meeskonnas, näevad tervikpilti ja oskavad protsesside lahendamisel kaasa rääkida.
2) Oskustöölised: elektrikud, santehnikud, keevitajad, müürsepad, puusepad
Leidub ameteid, mis pole ajas palju muutunud ja mille järele püsib pidev nõudlus: head plaatijat, santehnikut ja puuseppa otsitakse tikutulega taga.
3) Meditsiinitöötajad: arstid, õed, sanitarid
Lääne ü […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Uus aastatuhat – esimene kümnend
Uue aastatuhande sünd muutis Eesti tööturgu aegamisi, aga kindlalt stabiilsemaks ja läänelikumaks. Üheksakümnendate röövkapitalism hääbus, verinoored tippjuhid said vanemaks ning jõudsid tõdemusele, et hea töötulemus eeldab oskustega spetsialiste ja neid on lihtsam leida tööturult kui oma tutvusringkonnast. Üha tähtsamaks sõnaks muutus motivatsioon – selleks, et inimestelt midagi saada, pidi neile ka midagi vastu pakkuma.
Teine selle kümnendi oluline verstapost on interneti laialdane kättesaadavus ning sotsiaalmeedia areng. 2003. aastal sündis üleilmne tööalane suhtlusvõrgustik Li […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Üheksakümnendad
Eesti riigi taassünd muutis tööturgu kardinaalselt. Meile jõudsid laviinina paljud värbamise elemendid, mis kapitalistlikus läänes olid arenenud aastakümnetega – klassikalised töökuulutused, CV ootus tööle kandideerijatelt, tööintervjuud ja isiksuse testid. Viimased olid näiteks Ameerika Ühendriikides kasutusel juba kahekümnendatel.
Tööle motiveeritust oli esialgu keeruline kasvatada ning paljud inimesed jäid aja hammasrataste vahele kui selgus, et töölkäimisest enam ei piisanud, tööd tuli ka teha. Samal ajal oli neid, kes oskasid pöördelist ajastut hoopis enda kasuks pöörata – toonaseid kahek� […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kaheksakümnendad
Kaheksakümnendate esimene pool ei erinenud palju möödunud kümnendist. Toonast töökultuuri võiks pigem kultuurituseks nimetada, mida ajendas ka üha teravamaks muutunud kaupade defitsiitsus. Nii peeti elementaarseks, et töölt viidi koju kõike, mida sai – nii lambipirne, piiritust kui ehitusmaterjali. Samuti oli kindel, et kui kohalikus poes oli midagi defitsiitset saada, siis moodustus seal pikk järjekord inimestest, kel oli samal ajal tööaeg.
Kaheksakümnendate keskpaiku oli keskmine palk pisut üle 200 rubla, seejuures teenisid töölised ja kolhoosnikud sageli rohkem kui arstid ja insenerid. Kui aeg-ajalt meen […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Seitsmekümnendad
Nõukogudeaegse tööturu üheks oluliseks märksõnaks oli suunamine ja see ei iseloomusta sugugi ainult seitsmekümnendaid. Suunamine puudutas ülikooli lõpetajaid ja sageli suunati väikestesse maa-asulatesse, kuhu muidu keegi minna ei tahtnud. Seal pidi paar aastat kohustuslikus korras töötama kuni tekkis võimalus tutvuste kaudu endale meelepärasemasse paika kolida, aga jagus neidki, kes jäid pidama.
Senine kodukoht suunamist ei mõjutanud, küll aga õppeedukus või abiellumine. Üldiselt kehtis reegel, et mida paremad olid ülikoolis hinded, seda enam sai kohta valida, aga nö list oli siiski ees. Eelisseisus olid […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kuuekümnendad
Kuldseteks kuuekümnendateks kutsutav aeg ei olnud niivõrd kuldne kui lihtsalt inimlikum – Stalini terror ja hirmuvalitsus said läbi ning Hruštšovi “sula” andis paljudele inimestele (ka küüditatutele) uue võimaluse. Majanduses kehtis siiski täielik plaanimajandus ja kogu tööelu lähtus sellest. Töö oli küll riigi poolt garanteeritud ja selle pärast otseselt muretsema ei pidanud, kuid vabadust endale meelepärast karjääri teha ei olnud, motivatsioon oli madal ja töö kvaliteet kesine.
1960ndad
Tubakavabriku Leek paberossitoppijaid Tiiu Ojap ja Laine Reinek tööhoos. Foto: Rahvusarhiiv.
Vaata k […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Viiekümnendad
Aastakümnel, mil Ameerikas hakati laiemalt töölekandideerijatelt CV-d ehk elulookirjeldust küsima, olid Eestis hoopis teistsugused värbamisvõtted. Kui võiks arvata, et erinevaid hüvesid lubavaid töökuulutusi nõukogude ühiskonnas ei eksisteerinud, siis see arvamus on ekslik. Pärast sõja lõppu, 40. aastate lõpus ja 50. aastate alguses, mil paljud mehed olid langenud sõjas ja märkimisväärne protsent elanikkonnast küüditatud, oli Eestis tõsine töökäte nappus, mis sundis värbajaid pingutama. Sõjast laastatud maa ja tööstuse ülesehitamisel võidi pakkuda tööle asujatele näiteks tagasimaksmisele mittekuulu […]
Eestis on täitmata töökohti rohkem kui kunagi varem ja lähitulevik näitab vaid tööjõukriisi süvenemist. Tööotsijatele on see kuldne aeg, aga personalijuhtidele peavalu. Vanad värbamismeetodid enam ei tööta, aga kusagilt tuleb sobivad inimesed leida. Manpower Baltikumi personalijuht Ene Kohtla toob välja 5 tulevikku vaatavat värbamissoovitust.
1. On väga vana ja levinud ütlus, et inimesi palgatakse oskuste ning vallandatakse isiksuseomaduste pärast. Tööturg on aga drastiliselt muutunud ning sama lause tuleks keerata tagurpidi. Kuna vajalikud oskused on pidevas muutumises, tuleb inimesi palgata just eelduste ja isiksuseomaduste järgi ning vallandada juhul kui inimene pole suuteline vajalikke oskusi omandama või ajakohastama.
2. Spetsiifiliste oskuste puudus tööturul on tõstnud nende hinna kõrgeks ning hea töötaja palkamine käib osadele ettevõtjatele ül […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Neljakümnendad
Seda kümnendit iseloomustab eelkõige sõda, millel oli selge mõju ka tööturule. Esimeseks mõjutajaks oli tooraine kättesaadavuse vähenemine, teiseks kohe selle järel eksportturgude kokkukuivamine. Tootmine vähenes kiirelt ja vabrikutes töötanud inimesed kaotasid töö. Mõneks ajaks kasvas tööpuudus kõrgeks, aga siis jõudis sõda Eesti pinnale ja viis siit ära kümneid tuhandeid inimesi - nii mõlemale poolele sõdima kui kahe küüditamislainega Siberisse.
Nõukogude võimu kinnitudes likvideeriti eraettevõtlus täielikult, 1947. aastal algas sundkollektiviseerimine ja neljakümnendate lõpuks kadusid sisulise […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kolmekümnendad
Kui aastakümne vahetus oli tööturu vaates pigem optimistlik, siis Ameerikast alguse saanud suur majanduskriis lõi valusalt ka Eestit - paljud inimesed kaotasid töö, osad ka kodu. Ootamatult suureks kerkinud tööpuudusele otsiti lahendusi ning kasutusel oli ka pentsikuna näivaid meetmeid, näiteks otsustati riiklikult, et tööaeg tööstuses ei tohi ületada 8 tundi päevas, millega suunati tööandjaid lisajõudu värbama. Riik korraldas ka nn hädaabitöid, mida võiks võrrelda hiljutise sotsiaalse “reisisaatjate” projektiga. Kõige halenaljakamaks kujunes siiski 1932. aastal jõustunud seadus, mille kohaselt tuli va […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Eesti aja algus ja kahekümnendad
100 aasta tagune Eesti tööturg oli tänasest väga erinev – ameteid oli vähem ning enamik maainimesi töötas põllul ja laudas, suurem osa linnainimesi vabrikutes. Lihttöö osakaal oli praegusest oluliselt suurem, ülikooliharidusega või ametit õppinud eestlasi oli väga vähe. CV-d asendas eelmiselt tööandjalt saadud suuline soovitus või käsitsi kirjutatud soovituskiri.
Naiste tööhõive oli küll madalam kui praegu, aga kuna I maailmasõda ja Vabadussõda viis mehi tööturult ära, siis õppisid naised meeste tööd kiiresti selgeks. Tööandjate umbusk oli alguses suur, aga ajapikku tuli neil […]
