“Miks mitte maksusoodustused ettevõtetele, kes panustavad süsteemselt erinevatesse eluvaldkondadesse ning loovad nii ühiskondlikku kasu,” teeb ettepaneku Heigo Kaldra, personalifirma Manpower Baltikumi tegevjuht.
Üks maailma juhtivaid personalifirmasid, Manpower, pärjati tänavu juba neljandat aastat järjest Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi kuldtaseme märgisega.
“Vastutustundlik tegevus peaks olema tingimus ka riigihangetes ehk riik peaks erasektori partneritelt ootama ja nõudma vastutustundlikku ja kestlikku äritegemist,” on Baltikumi Manpower’i juhil Heigo Kaldral kindel nägemus valitsussüsteemist. “Loomulikult algab see kõik CSR (Corporate Social Responsibility) teema vajalikkuse ja möödapääsmatuse teadvustamisest.”
Millise konkurentsieelise annab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumis olemine?
Me loodame ja usume, et vastutustundlik ettevõ […]
24. mail 2018 tunnustati jätkusuutlikke ettevõtteid kvaliteedimärgistega, tänavu said märgised 70 ettevõtet. Manpower Eesti pälvis neljandat aastat järjest kõrgeima taseme ehk kuldmärgise. Manpower on tuntud üle maailma kui usaldusväärne nõuandja, koostööpartner, tööandja ja ühiskonnaliige. Vastutustundlikult ja jätkusuutlikult tegutsemine on olnud ManpowerGroupil DNAs alates organisatsiooni loomisest ja sisaldub nii meie väärtustes, visioonis, missioonis kui ka strateegiates.
„Kuldmärgi tunnustus on meile väga oluline,” ütleb Manpower Baltikumi juht Heigo Kaldra. “Värbajana ja tööjõurendi vahendajana on tähtis olla kõigile teistele eeskujuks, me ei saa vähemaga leppida. Vastutustundlikkuse kvaliteedimärgise kõrgeim tunnustus annab meile kindlust, et oleme oma igapäevategevustes õigel teel. Paneme oma töös rõhku eetiliste printsiipide järgim […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Uus aastatuhat – praegune kümnend
Käimasoleva kümnendi peamine tööturu märksõna on tööjõupuudus. Statistikast võib küll näha ka väikest tööpuuduse protsenti, kuid paljusid selle numbri taga olevatest inimestest ei ole tegelikult tööturu jaoks olemas. Muutunud oludes on rollid paljuski vahetunud ja võim on tööotsijate käes – nemad dikteerivad tingimused.
Tööturg on muutunud paindlikumaks, tööandjad on valmis pakkuma ka kodus töötamise võimalust ja osaajaga tööd. Klassikalised töökuulutused ei too enam piisavat hulka kandidaate ning juba töötavatele inimestele tehakse üha rohkem otsepakkumisi. Värbamisel o […]
Riigieksamite aeg on käes ning tuhanded noored peavad otsustama, millist eriala õppima minna. Manpower Eesti toob rahvusvahelistele uuringutele tuginedes välja 10 eriala, mis ka lähitulevikus leiva lauale toovad.
1) IT-spetsialistid: arendajad, programmeerijad, administraatorid, juhid
Kellelegi ei tule üllatusena, et IT-spetsialiste on puudu ja selle valdkonna palgad on keskmisest kõrgemad. Viimasel ajal räägitakse üha enam, et otsitakse suhtlemisoskusega IT-spetsialiste, kes ei tegutse üksi, vaid meeskonnas, näevad tervikpilti ja oskavad protsesside lahendamisel kaasa rääkida.
2) Oskustöölised: elektrikud, santehnikud, keevitajad, müürsepad, puusepad
Leidub ameteid, mis pole ajas palju muutunud ja mille järele püsib pidev nõudlus: head plaatijat, santehnikut ja puuseppa otsitakse tikutulega taga.
3) Meditsiinitöötajad: arstid, õed, sanitarid
Lääne ü […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Uus aastatuhat – esimene kümnend
Uue aastatuhande sünd muutis Eesti tööturgu aegamisi, aga kindlalt stabiilsemaks ja läänelikumaks. Üheksakümnendate röövkapitalism hääbus, verinoored tippjuhid said vanemaks ning jõudsid tõdemusele, et hea töötulemus eeldab oskustega spetsialiste ja neid on lihtsam leida tööturult kui oma tutvusringkonnast. Üha tähtsamaks sõnaks muutus motivatsioon – selleks, et inimestelt midagi saada, pidi neile ka midagi vastu pakkuma.
Teine selle kümnendi oluline verstapost on interneti laialdane kättesaadavus ning sotsiaalmeedia areng. 2003. aastal sündis üleilmne tööalane suhtlusvõrgustik Li […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Üheksakümnendad
Eesti riigi taassünd muutis tööturgu kardinaalselt. Meile jõudsid laviinina paljud värbamise elemendid, mis kapitalistlikus läänes olid arenenud aastakümnetega – klassikalised töökuulutused, CV ootus tööle kandideerijatelt, tööintervjuud ja isiksuse testid. Viimased olid näiteks Ameerika Ühendriikides kasutusel juba kahekümnendatel.
Tööle motiveeritust oli esialgu keeruline kasvatada ning paljud inimesed jäid aja hammasrataste vahele kui selgus, et töölkäimisest enam ei piisanud, tööd tuli ka teha. Samal ajal oli neid, kes oskasid pöördelist ajastut hoopis enda kasuks pöörata – toonaseid kahek� […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kaheksakümnendad
Kaheksakümnendate esimene pool ei erinenud palju möödunud kümnendist. Toonast töökultuuri võiks pigem kultuurituseks nimetada, mida ajendas ka üha teravamaks muutunud kaupade defitsiitsus. Nii peeti elementaarseks, et töölt viidi koju kõike, mida sai – nii lambipirne, piiritust kui ehitusmaterjali. Samuti oli kindel, et kui kohalikus poes oli midagi defitsiitset saada, siis moodustus seal pikk järjekord inimestest, kel oli samal ajal tööaeg.
Kaheksakümnendate keskpaiku oli keskmine palk pisut üle 200 rubla, seejuures teenisid töölised ja kolhoosnikud sageli rohkem kui arstid ja insenerid. Kui aeg-ajalt meen […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Seitsmekümnendad
Nõukogudeaegse tööturu üheks oluliseks märksõnaks oli suunamine ja see ei iseloomusta sugugi ainult seitsmekümnendaid. Suunamine puudutas ülikooli lõpetajaid ja sageli suunati väikestesse maa-asulatesse, kuhu muidu keegi minna ei tahtnud. Seal pidi paar aastat kohustuslikus korras töötama kuni tekkis võimalus tutvuste kaudu endale meelepärasemasse paika kolida, aga jagus neidki, kes jäid pidama.
Senine kodukoht suunamist ei mõjutanud, küll aga õppeedukus või abiellumine. Üldiselt kehtis reegel, et mida paremad olid ülikoolis hinded, seda enam sai kohta valida, aga nö list oli siiski ees. Eelisseisus olid […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kuuekümnendad
Kuldseteks kuuekümnendateks kutsutav aeg ei olnud niivõrd kuldne kui lihtsalt inimlikum – Stalini terror ja hirmuvalitsus said läbi ning Hruštšovi “sula” andis paljudele inimestele (ka küüditatutele) uue võimaluse. Majanduses kehtis siiski täielik plaanimajandus ja kogu tööelu lähtus sellest. Töö oli küll riigi poolt garanteeritud ja selle pärast otseselt muretsema ei pidanud, kuid vabadust endale meelepärast karjääri teha ei olnud, motivatsioon oli madal ja töö kvaliteet kesine.
1960ndad
Tubakavabriku Leek paberossitoppijaid Tiiu Ojap ja Laine Reinek tööhoos. Foto: Rahvusarhiiv.
Vaata k […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Viiekümnendad
Aastakümnel, mil Ameerikas hakati laiemalt töölekandideerijatelt CV-d ehk elulookirjeldust küsima, olid Eestis hoopis teistsugused värbamisvõtted. Kui võiks arvata, et erinevaid hüvesid lubavaid töökuulutusi nõukogude ühiskonnas ei eksisteerinud, siis see arvamus on ekslik. Pärast sõja lõppu, 40. aastate lõpus ja 50. aastate alguses, mil paljud mehed olid langenud sõjas ja märkimisväärne protsent elanikkonnast küüditatud, oli Eestis tõsine töökäte nappus, mis sundis värbajaid pingutama. Sõjast laastatud maa ja tööstuse ülesehitamisel võidi pakkuda tööle asujatele näiteks tagasimaksmisele mittekuulu […]
Eestis on täitmata töökohti rohkem kui kunagi varem ja lähitulevik näitab vaid tööjõukriisi süvenemist. Tööotsijatele on see kuldne aeg, aga personalijuhtidele peavalu. Vanad värbamismeetodid enam ei tööta, aga kusagilt tuleb sobivad inimesed leida. Manpower Baltikumi personalijuht Ene Kohtla toob välja 5 tulevikku vaatavat värbamissoovitust.
1. On väga vana ja levinud ütlus, et inimesi palgatakse oskuste ning vallandatakse isiksuseomaduste pärast. Tööturg on aga drastiliselt muutunud ning sama lause tuleks keerata tagurpidi. Kuna vajalikud oskused on pidevas muutumises, tuleb inimesi palgata just eelduste ja isiksuseomaduste järgi ning vallandada juhul kui inimene pole suuteline vajalikke oskusi omandama või ajakohastama.
2. Spetsiifiliste oskuste puudus tööturul on tõstnud nende hinna kõrgeks ning hea töötaja palkamine käib osadele ettevõtjatele ül […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Neljakümnendad
Seda kümnendit iseloomustab eelkõige sõda, millel oli selge mõju ka tööturule. Esimeseks mõjutajaks oli tooraine kättesaadavuse vähenemine, teiseks kohe selle järel eksportturgude kokkukuivamine. Tootmine vähenes kiirelt ja vabrikutes töötanud inimesed kaotasid töö. Mõneks ajaks kasvas tööpuudus kõrgeks, aga siis jõudis sõda Eesti pinnale ja viis siit ära kümneid tuhandeid inimesi - nii mõlemale poolele sõdima kui kahe küüditamislainega Siberisse.
Nõukogude võimu kinnitudes likvideeriti eraettevõtlus täielikult, 1947. aastal algas sundkollektiviseerimine ja neljakümnendate lõpuks kadusid sisulise […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Kolmekümnendad
Kui aastakümne vahetus oli tööturu vaates pigem optimistlik, siis Ameerikast alguse saanud suur majanduskriis lõi valusalt ka Eestit - paljud inimesed kaotasid töö, osad ka kodu. Ootamatult suureks kerkinud tööpuudusele otsiti lahendusi ning kasutusel oli ka pentsikuna näivaid meetmeid, näiteks otsustati riiklikult, et tööaeg tööstuses ei tohi ületada 8 tundi päevas, millega suunati tööandjaid lisajõudu värbama. Riik korraldas ka nn hädaabitöid, mida võiks võrrelda hiljutise sotsiaalse “reisisaatjate” projektiga. Kõige halenaljakamaks kujunes siiski 1932. aastal jõustunud seadus, mille kohaselt tuli va […]
Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.
Eesti aja algus ja kahekümnendad
100 aasta tagune Eesti tööturg oli tänasest väga erinev – ameteid oli vähem ning enamik maainimesi töötas põllul ja laudas, suurem osa linnainimesi vabrikutes. Lihttöö osakaal oli praegusest oluliselt suurem, ülikooliharidusega või ametit õppinud eestlasi oli väga vähe. CV-d asendas eelmiselt tööandjalt saadud suuline soovitus või käsitsi kirjutatud soovituskiri.
Naiste tööhõive oli küll madalam kui praegu, aga kuna I maailmasõda ja Vabadussõda viis mehi tööturult ära, siis õppisid naised meeste tööd kiiresti selgeks. Tööandjate umbusk oli alguses suur, aga ajapikku tuli neil […]
21. märtsil 2018 anti välja Mitmekesisuse märgis „Austame erinevusi“
esimesele 17-le Eesti ettevõttele ja organisatsioonile, kelle jaoks on
mitmekesisus konkurentsieelis ja oluline väärtus.
Mitmekesisuse märgis on kvaliteedimärk, mis näitab, et ettevõte on atraktiivne tööandja, mis ootab tööle talente
sõltumata nende soost või taustast. See saadab väärtus -
põhise sõnumi ka klientidele ja koostööpartneritele, et
ettevõte hoolib Eestist ja maailmast ning annab oma
panuse selle paremaks muutmiseks.
Pildil Eesti Inimõiguste Keskuse esindaja Kari Käsper, Manpower Baltikumi personalijuht Ene-Hilja Kohtla ja
tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
Märgise saanud tööandjad näevad mitmekesisuses väärtust, nad on koostanud plaani mitmekesisusega tegelemiseks ning nende töökeskkond tagab võrdsed võimalused k […]
Heigo Kaldra, Manpower Baltikumi tegevjuht
Soliidse valimiga globaalne ManpowerGroupi värbamisuuring sedastab, et ennustuste kiuste pole robotid inimestelt tööd ära võtmas. Samale tulemusele jõuavad teisedki suured uuringufirmad ja Maailma Majandusfoorum. Tööturul valitseb kummaline situatsioon, kus tehnoloogia arengu kõrval kasvab pidevalt ka tööjõudefitsiit, eriti hinnas on mõistagi kogemustega spetsialistid ja oskustöölised. Neil on aga enamasti hästitasustatud töökoht olemas, seega ei jää tööandjatel muud üle, kui keskenduda olemasolevate inimeste arendamisele või palgata sobivate eeldustega inimesi ja nad ise välja koolitada.
Eelnimetatud uuring toob välja tõsiasja, mis teeb nii mõnelgi Eesti tööandjal meele mõruks. Nimelt on Soomet mitu aastat räsinud majanduse madalseis lõplikult seljatatud ning lootust, et Eesti inimesed seal tööta j� […]
Robotiseerumisest hoolimata püsib globaalne ettevõtjate värbamisoptimism kõrgel, sedastab rahvusvaheline värbamisuuring. See omakorda kinnistab oskustööjõu puudust veelgi ning survestab tööandjaid töötajaid ise välja koolitama, sest kogenud spetsialiste napib.
ManpowerGroupi uuringu raames küsitleti enam kui 59 000 tööandjat 44 riigis, millest 43 riigi ettevõtjatel on plaan selle aasta teises kvartalis töökohti juurde luua. Enim on plaanis töötajaid juurde palgata Horvaatias (29% tööandjatest), Taiwanis (26%), Jaapanis (24%) ja Ameerika Ühendriikides (18%).
Euroopa riike on optimistlike värbajate TOP10-s kolm: esmakordselt uuringus osalev Horvaatia (29%) ning Ungari (18%) ja Kreeka (16%). Viimane on kvartali lõikes optimismiedetabelis liikunud kolmeteistkümnendalt kohalt kuuendaks.
Eestlaste jaoks atraktiivsetest tööjõuturgudest on hetkel suurima v� […]
Personalifirma Manpower ja sotsiaalmeediaplatvormi LinkedIn poolt läbiviidud uuringu kohaselt ootab 65 protsenti naistest
tööturult senisest suuremat paindlikkust, aga vaid 28 protsenti tööandjatest on valmis paindlikkust pakkuma.
Uuring toob välja, et naised ja mehed mõistavad paindlikkust mõnevõrra erinevalt. Kui mehed hindavad paindlikkusena
eelkõige vabadust oma tööaega planeerida, siis naised ootavad paindlikkust töötegemise asukoha osas ning keskendumist
töö tulemusele, mitte kohalkäimisele.
Erinevate riikide keskastme- ja tippjuhtide seas läbiviidud uuring tõi järeldustes välja, et paindlikkus ja tehnoloogia areng
on palgakääride vähenemise ja naiste karjääri soosimise võtmeks.
Äsja 42 riigis läbiviidud uuringu põhjal usub 86 protsenti tööandjatest, et automatiseerimise tuules jääb töötajate arv lähema 2-3 aasta jooksul samaks või kasvab, vaid vähesed arvavad, et saavad hakkama väiksema arvu inimestega. Küll on märkimisväärselt muutunud töötajatele seatavad ootused: vajatakse õppimisvõimelisi inimesi, kes kohanduvad uute tehnoloogiate ja digimaailmaga.
Personalifirma ManpowerGroup 20 000 tööandjat hõlmanud uuring tõi välja, et automatiseerimine ei lahenda tööandjate hinnangul tööjõukriisi, pigem nähakse selle süvenemist, sest uudsed tehnoloogiad nõuavad uusi oskusi, mida paljudel inimestel veel pole.
Küsitluse kohaselt plaanib 20 protsenti tööandjatest automatiseerimisega seoses inimesi juurde värvata ja 10 protsenti töökohti vähendada, ülejäänud ei oska vajadust ette näha või ei planeeri töö […]
Personaliettevõtte Manpower Eesti töötajad panid Eesti tööturgu silmas pidades kokku 10 ennustust algavaks aastaks.
1) Vabade töökohtade hulk oli juba tänavu kõigi aegade kõrgeim, aga järgmine aasta lööb ilmselt taas rekordeid. Tööotsijatele on praegune aeg kuldne – valikut on ja palka võib ka rohkem küsida. Tööjõu voolavus kasvab, inimesi ostetakse järjest rohkem üle. Paraku tähendab tööjõupuudus ka seda, et tööstus hakkab kiirenevas tempos Eestist ära kolima, mis tõenäoliselt viib uuesti tööpuuduse suurenemisele.
2) Haldusreform sai selle aastaga ühele poole, järgmisel aastal toimub „klassireform“. Uuest maksusüsteemist võidavad madalapalgalised, rikkad ei kaota suurt midagi, aga keskklassil on vesi ahjus. Keskmisest enam palka teenivad inimesed suunavad pahameele tööandjatele ja küsivad palka juurde. Kuna tööjõupuudus on suur, sii […]
Rahvusvaheline tööjõu värbamise plaane kaardistav uuring tõi välja, et tööandjate globaalne optimism värbamise osas on jätkuvalt kõrge. ManpowerGroupi uuringu raames küsitleti ligi 59 000 tööandjat 43 riigis, millest 41 riigis on plaan järgmise aasta esimeses kvartalis töökohti juurde luua. Eestlaste jaoks atraktiivsetest turgudest üllatab Austraalia, kus värbamisplaanid on viimase 6 aasta kõrgeimad.
Teist kvartalit järjest on kõigi uuringus osalenud riikide tööandjad värbamise suhtes optimistlikud, vaid Austria ja Itaalia ettevõtjad nentisid, et töökohti hetkel juurde ei looda. Kõige optimistlikumad värbajad tegutsevad Aasias ja Ameerikas. Enim on plaanis töötajaid juurde palgata Taiwanis (25% tööandjatest), Jaapanis (24%), Indias (22%) ja USA-s (19%).
Euroopa riike on optimistlike värbajate TOP10-s vaid kaks: Rumeenia (17%) ja S […]
Rahvusvaheline uuring tõi välja käärid tööle kandideerijate ootuste ja tööpakkujate tehnoloogilise võimekuse vahel.
Nimelt on kandideerijatel soov, et kogu kandideerimisprotsessi saaks läbi viia mobiilse seadme vahendusel, aga
tööandjad on võimetud sellele ootusele vastama.
ManpowerGroup küsitles 19 riigis kokku 14 000 töötavat inimest vanuses 18-65 aastat. Uuringuga kaardistati ootuseid, mis lähevad inimestele tööotsimise protsessis korda. Mõnevõrra üllatuslikult tõi 52 protsenti küsitletutest (sh 64 protsenti 18-34-aastastest) välja soovi kasutada tööle kandideerimise protsessis nutiseadme rakendusi või vähemasti mobiiliga sobituvaid veebiplatvorme. Paraku kandideerijate sõnul enamik ettevõtteid ja organisatsioone seda praegu ei võimalda.
Uuring sedastab, et noored kasutavad äppe praktiliselt kõigeks ja seetõttu on ootus igati lo […]
Ene Kohtla, Manpower Baltikumi personalijuht
Tulevikutööst räägitakse iga päevaga üha rohkem. See on mõneti intrigeeriv, sest ega
keegi meist ju täpselt ei tea, mida tulevikutöö üldse tähendab, aga me kõik mõistame, et töö olemus muutub kiiremini kui kunagi varem. Võime olla üsna kindlad, et praegused koolilapsed täidavad tulevikus ametikohti, mida praegu veel olemas pole.
Tulevikutöö teemadel räägivad enamasti arvamusliidrid konverentsidel ja leheveergudel, aga ManpowerGroup otsustas küsida, mida arvavad tulevikutööst tavainimesed.
Küsitluses osales 9500 inimest 12 riigist. Küsisime, mida nad tulevikus töölt ootavad. Tulemus oli positiivne – tervelt 87 protsenti vastanutest ütles, et on avatud võimalusele, et töö muutub ja on valmis tulevikus tegema kas olemuselt teistsugust tööd või sama tööd, aga teistmoodi kui täna. Seejuures […]
Kaari Laurimaa, Manpower Eesti personalipartner
Kas teadsid, et hinnanguliselt iga viies inimene täidab töiselt vale rolli? Sisuliselt tähendab see, et viiendik inimesi pole motiveeritud ega produktiivsed tegema tööd, mida nad parasjagu teevad. Maailmas tervikuna toob see tööandjatele miljoneid eurosid kahju igal aastal.
Seetõttu pole inimeste karjäärijuhtimine vaid moodne sõnakõlks, vaid praktiline tööriist. Õige inimene vales rollis ei mõjuta üksnes tööandja rahakotti, vaid ka brändi mainet ja töötajate omavahelisi suhteid. Lisaks võimendavad valed rollitäitmised tööjõupuuduse kasvu.
Vale roll ei tähenda ilmtingimata seda, et inimene töötab vales organisatsioonis. Olukorras, kus töö iseloom muutub kiiresti, võib juhtuda, et inimene, kes tundis end varem oma tööd
tehes hästi, avastab end valest rollist ootamatult. Tööandjatel on oluline jälgi […]
