Manpower blogi

Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid. Seitsmekümnendad Nõukogudeaegse tööturu üheks oluliseks märksõnaks oli suunamine ja see ei iseloomusta sugugi ainult seitsmekümnendaid. Suunamine puudutas ülikooli lõpetajaid ja sageli suunati väikestesse maa-asulatesse, kuhu muidu keegi minna ei tahtnud. Seal pidi paar aastat kohustuslikus korras töötama kuni tekkis võimalus tutvuste kaudu endale meelepärasemasse paika kolida, aga jagus neidki, kes jäid pidama. Senine kodukoht suunamist ei mõjutanud, küll aga õppeedukus või abiellumine. Üldiselt kehtis reegel, et mida paremad olid ülikoolis hinded, seda enam sai kohta valida, aga nö list oli siiski ees. Eelisseisus olid ka abiellu astujad, sest neil tekkis õigus kolida abikaasa kodulinna. Kõlab ehk uskumatult, aga see hoidis kõrgel abiellumise statistikat. Juba toona oli ka kolmas võimalus, mis tänagi jätkuvalt olemas – kui üliõpilane leidis õpingute ajal endale stipendiumi maksva ettevõtte, siis sai ta ka sinna pärast tööle minna. Suunamine mõjutas tööle saamist ainult pärast kooli lõpetamist, edasi käis tööredelil edasiliikumine enamasti tutvuste kaudu. CV-d polnud vaja kuhugi saata, seda asendas sisuliselt Tööraamat, mis anti välja juba esimesest töökohast ja sinna kanti kogu tööelu jooksul kõik tööandjad, ametid ja ka töölt lahkumise põhjused ehk vallandamine ja selle alus ei jäänud kunagi saladuseks. 1970ndad Tootmiskoondise "Eesti Põlevkivi" Oktoobri karjääri töölised. Foto: Rahvusarhiiv. Vaata ka: 100 aastat Eesti tööturgu / Kuuekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Viiekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Neljakümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Kolmekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Eesti aja algus ja kahekümnendad