Manpower blogi

Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid. Üheksakümnendad Eesti riigi taassünd muutis tööturgu kardinaalselt. Meile jõudsid laviinina paljud värbamise elemendid, mis kapitalistlikus läänes olid arenenud aastakümnetega – klassikalised töökuulutused, CV ootus tööle kandideerijatelt, tööintervjuud ja isiksuse testid. Viimased olid näiteks Ameerika Ühendriikides kasutusel juba kahekümnendatel. Tööle motiveeritust oli esialgu keeruline kasvatada ning paljud inimesed jäid aja hammasrataste vahele kui selgus, et töölkäimisest enam ei piisanud, tööd tuli ka teha. Samal ajal oli neid, kes oskasid pöördelist ajastut hoopis enda kasuks pöörata – toonaseid kahekümnendates-kolmekümnendates noori kutsutakse tänini võitjate põlvkonnaks. Eesti ajaloos pole varem ega hiljem kohatud ajastut, mil nii tipp- kui keskastmejuhid võisid olla napilt kahekümnesed, kel ülikool alles pooleli. Samas on üheksakümnendad ka ajastu, mil katsetati igas mõttes piire ja kehtis põhimõte: eesmärk pühitseb abinõu. Ühest äärmusest teise liikumine põhjustas olukorra, kus tööturg ei teadnud tööeetikast ja ausatest põhimõtetest suurt midagi. Töökohti saadi jätkuvalt pigem tutvuste kaudu, palgakäärid olid tohutud, töölt ära saadeti üleöö ja seaduse augud olid olulisemad kui seadused ise. 1990ndad Marmelaadi tootmine AS-is Marmiton. Foto: Rahvusarhiiv. Vaata ka: 100 aastat Eesti tööturgu / Kaheksakümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Seitsmekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Kuuekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Viiekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Neljakümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Kolmekümnendad 100 aastat Eesti tööturgu / Eesti aja algus ja kahekümnendad