Manpower blogi

Igaüks võiks endalt küsida, kas temas on rohkem ettevõtjat või ärimeest – keeleliselt võiks neil mõistetel olla täiesti erinev tähendus, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja Manpower OÜ juhatuse liige Heigo Kaldra.

  Üleilmse genius network'i kogukonna eestvedaja Joe Polish on kirjutanud ettevõtjatest nii: “Nad on muutjad ja muundajad, nad muudavad või muundavad halvad uudiseks headeks, nad võtavad madala kasuteguriga ressursid ja viivad need kõrgemale tootlikkuse tasemele, neil on ambitsioon ja neis peitub edasiviiv jõud ning maailm areneb edasi üksnes tänu ettevõtlikkusele.” Kokkuvõtvalt arvab Joe, et enamik ettevõtjatest on kangelased. Just see iseloomustus andis inspiratsiooni ja tõuke, kirjutamaks mind kaua vaevanud teemal – miks me ei tee keeles, ja enamasti ka meeles, vahet ettevõtja ja ärimehe vahel. Neil mõistetel võib olla küll sarnane vorm, aga täiesti erinev sisu. Ettevõtja üritab lahendada ja ennetada maailmas tekkivaid probleeme ja saab selle eest tasutud, kuna inimesed ja organisatsioonid soovivad vabatahtlikult ja rõõmuga osta tema väljatöötatud lahendusi, tooteid ja teenuseid. Ärimees otsib võimalusi üksnes oma hetketulu maksimeerimiseks, risti ette löömata ka kahtlaste skeemide ja manipulatsioonide kasutamise ees, sealjuures hoolimata oma ressursikasutuse jätkusuutlikkusest või kaasnevatest negatiivsetest kõrvalmõjudest keskkonnale ja ühiskonnale. Kui veel edasi fantaseerida, siis enamasti oleks ilmselt ärimees see, kes teeb suuri jõupingutusi maksude maksimaalseks optimeerimiseks, ettevõtja peaks aga maksude maksmist suuresti hügieenifaktoriks ehk valdavalt hädavajalikuks ühiskonna tervikuna toimimise tagamiseks. Klient on ärimehele vahend kasumi teenimiseks, ettevõtjale aga partner, kellega koostöös jätkusuutlikult järjest rohkem lisaväärtust luua. Töötaja on ärimehele heal juhul ressurss, halvemal juhul odav töövahend, ettevõtjale aga jällegi partner, kelle motiveeritus, informeeritus ja kaasatus aitavad suurendada protsesside tootlikkust ning töö tulemuslikkust ettevõtte ja ühiskonna ees seisvate suuremate eesmärkide saavutamisel. Ärimees leiab viise ja võimalusi kõrvale hiilimiseks riiklikest regulatsioonidest ja tema objektidel või projektidega teevad tööd kolmandatest riikidest lähetatud või renditud töötajad, kelle seaduslik riigis viibimise alus ning palgad ja maksud on vahendaja, mitte ärimehe mure. Ettevõtja tunneb vastutust oma töötajate pärast ja kasutab tööjõulahenduste jaoks partnereid, kelle puhul võib kindel olla, et hea maine ning seaduste järgimine ning tasemel ärieetika on neile prioriteet. Ärimees vormistab oma luksusklassi maasturi N-klassi kaubikuks, ettevõtja teeb vahetevahel oma kaubiku või bussiga vabatahtlikku tööd kogukonna hüvanguks oma vabast ajast. Ärimees valib üksnes kõrgeima oodatava tootlusega aktsiaid, ettevõtja omandab osalusi ettevõtetes, millel on paigas põhiväärtused ja eesmärgiks pakkuda lahendusi ühiskonna kitsaskohtadele. Kõige kõvemad ärimehed ehitavad randa mere piirile luksusvilla, vormistavad selle pooleliolevaks laevaks ning on ise tihti varatud, sest kõik on naise ja laste nimel, ettevõtjad ei peida ausalt teenitut ega varja, kuidas midagi on tehtud või saadud ja mis plaanid on edaspidiseks. Sellist võrdlemist võiks jätkata veel pikalt, aga ilmselt on pilt juba piisavalt selge, et igaüks võiks endalt küsida, kas temas on rohkem ettevõtjat või ärimeest? Ja mida igaüks meist saaks teha selleks, et ettevõtjad meie sees ja meie ümber domineerima pääseks ning teenitud tunnustust pälviksid? Soovin edu kõigile neile kangelastest ettevõtjatele, kes võiksid ja suudaksid inimühiskonna ees seisvaid probleeme lahendada vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Artikkel ilmus Äripäeva online lehel 17.10.2019 ja Äripäeva paberlehes 18.10.2019.