Sellel nädalal saavad tuhanded gümnasistid kätte lõputunnistuse ja astuvad sisseastumiste karussellile. Valikud on keerulised - mida tasub õppida, millised tööd on tulevikus üldse alles ja mis tagaks hea sissetuleku? Eriti raske on neil, kel on mõni südamelähedane valdkond, mis ei haaku kuidagi sellega, mida ühiskond väärtustab. Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel aitab keeruliste valikute rägastikus selgust luua.
Esmalt on oluline lähtuda oma sisetundest ja personaalsetest eeldustest. Vanemad ja sugulased on küll heasoovlikud soovitajad, aga isegi kui kõik teavad, et inseneeriaerialadel on tulevikku, siis neil, keda matemaatika ei köida ja kes on suure pingutusega gümnaasiumis kolme välja venitanud, ei ole reaalsuses palju potentsiaali matemaatikavundamendile ehitatud erialadel kõrget tähelendu teha. Samuti on mõistlik lähtuda enda põhimõtetest. Kui sisemised väärtused toetavad näiteks jätkusuutlikku eluviisi, võiks kiigata rohemajandusega seotud erialade poole. Samuti tasuks mõelda tagasi kooli tunniplaanile ja küsida iga aine puhul, kas see oli huvitav ja lihtne? Kui mõlema küsimuse vastus on jaatav, võiks selle ainega seotud erialasid kaaluda, näiteks bioloogia puhul keskkonna- või geenitehnoloogiat, keemia puhul biomeditsiini või farmaatsiat. Praktiline elu kinnitab, et reaalained annavad tugeva aluse tulevikuks, aga kui need üldse ei huvita ja raskelt kätte tulevad, siis jõuga populaarset valikut teha ei tasu.
Lisaks oma senistele koolitugevustele võiks lähtuda ka isiksusetestide tulemustest, sest kui huvid ja soovid võivad ajas muutuda, siis inimese põhiolemus mitte. Kui isiksuseteste pole tehtud või need ei tundu õigesse kohta suunavat, võib mõelda, milliste palvetega pere ja sõbrad pöörduvad - kas sinult küsitakse abi tehnoloogiamuredega või uuritakse hoopis suhtenõu? Seejuures tasub panna ka nõrkused enda kasuks tööle, sest mõned omadused, mis igapäevaelus kipuvad olema häirivad, võivad mõne eriala puhul olla plussiks. Näiteks pidevalt kõiges perfektsust taga ajavad inimesed on tavaliselt head analüütikud, introvertsed ja ninapidi arvutis elavad inimesed võivad olla head testijad, kõige suhtes umbusklikud inimesed head riskihaldurid või kübereksperdid. Isegi laiskus on omamoodi voorus kui innustab otsima innovaatilisi lahendusi.
Veel üks oluline soovitus, mis kehtib iga eriala puhul, on püüd sisuliselt aru saada, mitte tuupida ning olla alati valmis õpitut edasi arendama. Täna pole tõenäoliselt võimalik õppida midagi nii selgeks, et see tooks kogu eluks leiva lauale, igas valdkonnas toimuvad muutused. Näiteks praeguseks on töö kaotanud suur hulk raamatupidajaid, sest selle töö teevad suuresti ära programmid, samas on finantsvaldkonnas tööd jätkuvalt küllaga - otsitakse finantsanalüütikuid ja finantsjuhte, kelle töö on näha numbrite taha ja teha nende põhjal nutikaid ja ettevaatavaid otsuseid. Seega peab olema mistahes erialal paindlikkust ennast edasi arendada ühiskonna ja majanduse muutuvatest ootustest johtuvalt. Lisaks on alati hea kui inimesel on oma põhieriala kõrval lisaoskuseid, millega saab vajadusel lisaks teenida või mida oma põhitööga kombineerides edukam olla.
Millist eriala valida?
Kui kõik eeltoodu on läbi mõeldud, paistab valikute ring oluliselt kitsam, aga siinkohal on välja toodud seitse potentsiaalset valdkonda, mille puhul peaks erinevatele uuringutele ja praktilisele kogemusele tuginedes jaguma tööd nii lühemas kui pikemas vaates.
- Meditsiinivaldkond ja ravimitööstus
Vananeva ühiskonna tingimustes on lisaks arstidele ja õdedele tarvis ka meditsiinianalüütikuid, laborante, farmatseute, biokeemikuid, geenitehnolooge, füsioterapeute, vaimse tervise ja personaalmeditsiini eksperte, meditsiinitõlke, hooldajaid jne. Kuna oodatav eluiga pikeneb, aga tervena elatud aastad ei tule samas tempos järele, siis on meditsiin ja ravimitööstus üha suurem äri, kus kasulik töö, aga ka raha otsa ei saa.
- Finantsvaldkond, finantsanalüüs
Tehisaru on ennast näidanud tõhusa töötegijana, aga vähemalt hetkel üsna viletsa vastutuse võtjana. Mida enam me usaldame oma elu tehisintellekti kätte, seda enam on tarvis tehtut analüüsida, tulevikku prognoosida ja sellest lähtuvalt olulisi otsuseid langetada. Kindlasti on siin valdkonnas tulevikus koht ka rahapesudetektiividel ja maksuametnikel.
- Infotehnoloogia ja küberkaitse
Manpoweri igas kvartalis läbi viidud rahvusvahelise värbamisuuringu kohaselt on stabiilselt kõige enam tarvis IT-valdkonna eksperte. Kindlasti on üha enam rolle, mida võtab üle tehisaru ja klassikalisi IT-spetsialiste ja programmeerijaid pole tulevikus enam nii palju tarvis, küll on ka tulevikus tööd arendajatele, analüütikutele ja valdkonnajuhtidele, eelkõige neile inimestele, kes ei näe ühte kitsast vagu, vaid organisatsiooni protsesse tervikuna. Infotehnoloogias on tohutult kasvav haru ka võitlus kõikvõimalike kurikaeltega, seda nii riikliku julgeoleku vaatest kui iga väikese organisatsiooni ja üksikisiku seisukohast. Mida mugavamaks muutub meie digitaalne elu, seda enam tuleb tegeleda turvaaukude ja pahalastega.
- Inseneeria
Isegi kui robotid suure osa tööst enda kanda võtavad, vajame jätkuvalt inimesi, kes insenertehnilised lahendused välja mõtlevad ja neid projekteerivad, kindlasti tasub õppida ehitust, mehaanikat, energeetikat ja muud haakuvat.
- Haridus
Haridussüsteem vajab lisaks õpetajatele ka enam eripedagooge, logopeede, psühholooge, tegelusterapeute ja teisi tugispetsialiste. Suur vajadus on ka kaasaegsete koolijuhtide järele, kes suudavad muutunud oludega kohaneda ja vajadusel traditsioonidega rinda pista.
- Julgeolekuvaldkonnad
Kaitsetööstus ja julgeolek on märksõnad, millega haakuvalt on lähitulevikus küllaga tööd. See puudutab nii riigikaitset klassikalises võtmes, aga ka küberkaitset, energia- ja toidujulgeolekut, tõhusat logistikat ja palju muud.
- Oskustööd
Kutseoskustega inimesi on alati vaja, osasid neist erialadest saab õppida kutsekoolides, osasid rakenduslikes kõrgkoolides, osasid ülikoolides. Näiteks tootmine muutub üha keerukamaks ja mida enam teevad seal tööd robotid, seda enam on tarvis nende kõrvale tehnilise taibuga tootmistehnikuid ja -operaatoreid. Seejuures on tohutu potentsiaaliga valdkond toiduainetööstus, mis kasvab ja areneb pidevalt koos maailma rahvaarvu ja elatustaseme tõusuga. Ka tulevikus teeb ehitustel elektrilahendused elektrik ning santehnilised lahendused santehnik, kindlasti on vaja ka keevitajaid, müürseppasid, puuseppasid, plaatijaid. Samamoodi vajavad autod regulaarset hooldust, põlevat maja kustutavad päästjad, häda korral abistavad parameedikud. Kindlasti ei tasu peljata kutseõpet, praktikas tagab see tihti stabiilsema töö ja sissetuleku kui ülikoolidiplom.
Autor: Maarja Rüütel, Manpoweri personalipartner