Manpoweri värske üleilmse uuringu kohaselt kinnitab 86 protsenti tööandjaid, et tegeleb naiste soolise võrdõiguslikkuse küsimusega. Kui uuringuga sügavuti mindi ja küsiti, mis on selle väite taga, selgus, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse enamasti nii palju kui seadus ette näeb. Näiteks ütleb suur osa tööandjatest, et maksab sama töö eest naistele ja meestele sama palka.
Uuringust, kus osales 39 000 tööandjat 40 riigist, selgus, et soolise võrdõiguslikkusega tegeletakse sisuliselt kõige enam finants- ja infotehnoloogia sektorites ning mõnevõrra üllatuslikult ka ehitusvaldkonnas, kõige vähem aga tootmises, haridusvaldkonnas ning avalikus ja kolmandas sektoris.
Kui tööandjatelt küsiti, mida nad naiste võrdõiguslikkuse osas jälgivad või mõõdavad, siis märgiti kõige sagedamini palgavõrdsust (tõi esile 44% tööandjatest). Oluliselt vähem on tööandjaid, kes püüavad suurendada naiste osakaalu juhtide seas ning veel vähem neid, kes arvavad, et naised peaksid kuuluma tippjuhtkonda. Ainult üks viiest tööandjast jälgib, et naised jõuaksid juhtivatele ametipositsioonidele ning üks neljast tööandjast püüab teadlikult värvata naisi ametikohtadele, mida peetakse traditsiooniliselt meeste töödeks.
“Naiste roll tööturul sõltub paljuski konkreetse riigi eripäradest,” märkis Manpoweri Eesti äriarendusjuht Kirke Altrov. "Näiteks Eestis on tihtilugu hoopis vastupidine probleem, kõrgkoolides õpivad osadel erialadel peamiselt naised ja isegi kui tahame, et valdkonnas töötaks rohkem meesjuhte ja meesspetsialiste, siis pole see võimalik, sest vastava hariduse ja kogemusega mehi pole võimalik leida. Küll joonistuvad ka Eestis välja traditsioonilised naiste- ja meestetööd, muutused ses osas küll toimuvad, aga muutuste tempo on tagasihoidlik."
