Kui pere- ja tööelu ühitamisest räägitakse palju, siis kooli ja töö kokku sobitamine kipub olema tabuteema, mis ei meeldi koolijuhtidele, paljudele tööandjatele ja lapsevanematele. Sageli arvatakse, et kahte asja tehes kannatavad mõlemad, aga see võib olla põhjendamatu noore inimese alahindamine.
Kui asju õigesti ja asjalikult sättida, saab noor endale kogemuspagasi, millega on tulevikus lihtsam tööalaselt edasi liikuda ja teadlikke valikuid teha ka õppetöös. Töö ja kooli ühendamiseks jagab soovitusi Manpoweri personalifirma äriarendusjuht Kirke Altrov.
1) Kuigi pikk ja põhjalik planeerimine on sageli edu aluseks, siis ära hakka lisatööd liiga konkreetselt plaanima enne, kui tunniplaan ja õppemaht on teada ning tekib võimalus kaardistada vabad ajaaknad. Märgi kalendrisse koolitunnid ja kodune õppeaeg ning jäta endale väike puhver puhkamiseks. Seejärel arvuta välja, mitu tundi nädalas ja millistel nädalapäevadel saaksid panustada palgatööle.
2) Uuenda aegsasti ära oma LinkedIn konto. Paljud tööandjad on selles sotsiaalmeedia keskkonnas ning võimalik, et pääsed töö otsimise pikast protsessist, sest tööandja leiab su ise üles. Samas sellele üksi lootma jääda ei saa, ka ise tuleb initsiatiivi üles näidata, olla CV-ga tööotsinguportaalides ning muidugi jälgida kuulutusi.
3) Enne kandideerimist mõtle läbi, kumb on tähtsam — kas kooli kõrvalt raha teenimine või karjäärile aluse panemine. Sellest sõltuvalt saad valida, mida üldse teha võiksid, sest erialase tööga alustamisel tuleb tihtilugu alguses piirduda madalama tasuga praktikakohaga.
4) Ole julge kandideerima — sa ei pea alustama hamburgerite valmistamisest, kui õpid ülikoolis. Pigem võiksid ennast pakkuda tööle kohta, mis haakub vähemal või suuremal määral õpitava erialaga.
5) Ole tööle kandideerides aus, realistlik ja ära varja tööandja eest plaani ühitada kooli ja tööd. Märgi juba CV-sse või kaaskirja, miks kooli kõrvalt tööd teha soovid ja kuidas selleks aega leida plaanid. Samuti too varasema kogemuse pinnalt välja selgeid näiteid, mis kinnitavad võimekust mitut asja edukalt koos teha.
6) Räägi vestlusel tööandjaga tunniplaan läbi. Kui ta pole nõus kompromisse tegema, siis see töökoht ei ole sinu jaoks sobilik. Ära lase ennast veenda, et koolitöösse võiks teha pausi või loenguid vahele jätta, sest hariduse omandamine on kriitilise tähtsusega ja noore inimese jaoks esmane eesmärk.
7) Tööandjate jaoks on mugavam, kui üks töötaja teeb täiskohaga tööd, aga kriitilise tööjõupuudusega ajal ollakse valmis otsima nutikaid lahendusi. Ühe assistendi ametikohal võib töötada ka kolm inimest, kui nad suudavad omavahel kokku leppida ja tööandjat veenda, kuidas tööd niimoodi korralda, et kõik sujub. Nii ei pea tööandja graafikute pärast muretsema.
8) Arvesta, et paindlikkus tähendab enamasti järeleandmisi stabiilsuses. Kui tahad ise töötada ühel kuul poole ja teisel kuul veerand koha ulatuses, siis ole valmis mõneks muuks lepinguliseks suhteks kui klassikaline tööleping. Vajadusel pea selles osas nõu mõne personalitöötaja või karjäärinõustamise spetsialistiga.
9) Mõtle enne vestlust põhjalikult, mida saad sina tööandjale pakkuda, sest tihtilugu on õppuri palkamine tööandjale tülikas. Näiteks too välja perspektiiv, et suvel saad teha vajadusel täiskohaga tööd ja teisi asendada või paku välja, et saad tööle tulla laupäeviti, mil teised töötajad sellest pigem pääseda soovivad. Näita, et oskad hinnata tööandja pakutavat paindlikkust ja pakud seda vastu ka omalt poolt.
10) Uuri tööandja valmisolekut paindlikkusele olukorras, kus tunned, et ei suuda algselt kokkulepitud mahus tööga jätkata ning vajad ajutiselt väiksemat koormust. See näitab tööandjale sinu realistlikku suhtumist, et kuigi pingutad, siis kõik ei pruugi õnnestuda ning sul on olemas plaan B. Selliselt saad hoolitseda juba ette heade töösuhete, oma vaimse ja füüsilise tervise säilimise ning haridustee jätkamise eest.
Autor: Kirke Altrov. Artikkel ilmus 18.11.2021 Delfi veebilehel.