Täna avaldatud statistikaameti head näitajad tööhõive ja töötuse kohta on justkui petlik ilmateade, mis ei näita tegelikku olukorda, leidis töötajate värbamise ja renditeenustega tegeleva Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra. „Need numbrid (tööhõive ja töötuse määr - toim) on natuke petlikud. See on umbes sama, nagu öelda ilmateadet, et Eestis tuleb vahelduv pilvisus ja 5-15 kraadi sooja. Mida see meile tegelikult ütleb? Meil on vaja teada olukorda konkreetses kohas, et saaksime planeerida,“ rääkis Kaldra. Ta tõi näiteks, et kui rahvusvahelised ettevõtted tahavad tulla Eestisse, siis nad võtavad välja meie statistika ja vahel on neile kohutavalt keeruline selgitada, et see ei ole nii, et olukord on palju keerulisem. Loomulikult tahaks Kaldra, et välismaised ettevõtted tuleksid, sest nad annavad meile tööd ja leiba. „Kõigile oleks kasu, kui tuleksid suured välisinvesteeringud ja ettevõtted looks siia töökohti,“ rääkis ühe maailma juhtiva personalifirma Balti regiooni juht. Kui statistika põhjal võiks justkui leiduda Eestis 10 või lausa 100 vajaminevat töötajat, siis tegelik olukord on teine, ja sellest tekib Kaldra sõnul vasturääkivus. Vahetevahel tilgub läbi ka see, milline on vastav statistiline number Tallinnas ja Harjumaal, aga me peaksime Kaldra sõnul rohkem just regionaalsetele näitajatele keskenduma. Regionaalne tööjõupuudus on ikka väga tugev paljudes sektorites. „Kui me vaatame loomulikku trendi rahvastiku kasvus või vaatame rahvastiku rännet, siis selles mõttes on bilansid negatiivsed Eestis. See ei rõõmusta tõenäoliselt ühtegi tööandjat või ka riiki kui sellist, kes peab tagama siin hea elu,“ nentis ta. Ikka vaja paindlikkust tööturule Ühe olulise asjana tõi Kaldra välja, et me peaksime toetama, mitte maksustama tööjõuliikumist - kui inimesed liiguvad kohtadest, kus tööd ei ole, sinna, kus seda on. Eriti Eesti-siseselt. „Me peaksime sügavamale minema töötuse ja tööhõive numbrist,“ märkis ta. Iseenesest on Kaldra sõnul hea, et hõivatuse määr on kõrge, aga ta usub, et tegelikult saaks veelgi paremini ja mugavamalt korraldada tööturul osalemist. „Kindlasti ei ole eesmärk, et keegi võidaks, keegi kaotaks. Sellest võidavad kõik tööturu osapooled, kui tööturg on paindlikum, sest tehakse rohkem tööd, makstakse rohkem makse, saadakse rohkem palka. Mida paindlikumalt inimesed saavad valida, kus, mida, millal teha, loob ka mentaalset lisaväärtust, et inimesed on valikutes ja tegemistes vabad ja saavad rohkem pühenduda sellele, mis neile tegelikult rohkem meeldib,“ toonitas ta. Tööhõive ja töötuse näitajad on jõudnud majandusbuumi aegsete näitajate tasemele, kus töötuse määr oli tänavu kolmandas kvartalis 5,2% ja tööhõive määr 67,2%, teatas täna statistikaamet.   Artikkel ilmus Äripäeva veebis 13. novembril 2015 ja on kättesaadav SIIN.