Koolilõpetamised on selja taga, enamikesse kõrgkoolidesse astumine samuti. Kõik ei saa meelepärasele erialale sisse, mõned ei tea veel sedagi, mis meelepärane oleks. Kas kutseõpe oleks asjalik alternatiiv? Mida seal õppida, et eriala ka tulevikus asjakohane oleks? Edasiõppimise valikute keerulisel maastikul aitab orienteeruda Manpoweri personalipartner Maarja Rüütel.
Õpi kasvõi midagi, ära jäta aastat vahele
Mõnel noorel on õppimise ees hirm, mõnel raskusi õige valiku tegemisega, mõni teab täpselt, mida tahab, aga jäi valitud erialal ukse taha. Aastat lihtsalt vahele jätta ei tasu, see on kõige ebamõistlikum valik. Samas pole nö ajutiseks valikuks kõrgkool sugugi parim lahendus, seega tasubki kiigata kutseõppe, minikraadide või muus vormis täiendõppe poole. Igasugune haridus on parem kui üldse mitte midagi, isegi kui õpitud erialal tööle ei asuta. Lisaks võib elu üllatada ja juhuslikult valitud eriala osutubki perspektiivikaks või juhib mõne järgmise erialani, mille peale poleks ise tulnudki.
Kaardista esmalt nõrkused, siis tugevused
Laiskus on olnud üks inimkonna arengu käivitav jõud. Üldiselt rõhutatakse, et enda tugevused tuleb tööle panna, aga sama võib öelda nõrkuste kohta. Mida mugavamaks me muutume, seda rohkem on tarvis innovaatilisi lahendusi, mis ebamugavad tegevused enda peale võtaks. Seega, alusta eneseanalüüsi nõrkuste kaardistamisest ja neile positiivsete külgede otsimisest ja liigu alles seejärel oma tugevuste juurde. Kindlasti ei tasu õppima minna midagi, mis tundub igav, arusaamatu või ülearu keeruline. Koolilõpetajatele on pähe istutatud teadmine, et IT-inimesi on väga vaja, aga kui see eriala üldse huvi ei paku, siis ei tasu seda siiski õppida. Samas pigem ei soovitata minna õppima erialasid, kus juba on palju tegutsejaid ja mis ei taga kõrget sissetulekut, aga kui inimene on andekas ja teotahteline, siis võib jõuda igal alal tippu ja teha karjääri, see kehtib nii fotograafide, floristide, kokkade kui puuseppade kohta.
Ära tuubi, õpi õppima
Aastal 2023 pole mõtet enam kõike pähe õppida, sest kõik on nutitelefonis olemas. Kuigi matemaatika ja ajalugu ajas palju ei muutu, siis muutub see, kuidas me infot kasutame. Paljudest täna omandatavatest sisulistest teadmistest pole 10 aasta pärast mingit kasu, seega tuleb õppida hoopis paindlikult reageerima ja olema ise pidevas arengus. Ka pidev juurde ja ümber õppimine nõuab oskust, millele tasub teadlikult tähelepanu pöörata, näiteks mõelda, mis seejuures aitab või takistab. Ainult lähtekoht, et miski pole püsiv ja me ise pole erialaselt kunagi küpsed, viib edasi. Kui üldse midagi tuupimise võtmes õppida, siis võõrkeeli, ka seda tasub kaaluda, kui on plaan aasta pärast uuesti kõrgkooli sisseastumist proovida.
Tee nutikas erialavalik
Kutseoskustega inimesi on vaja igal ajal. Tõenäoliselt ei hakka inimesed niipea endale tehisintellekti abil koju või kontorisse elektrisüsteeme ehitama või sanitaartehnilisi lahendusi looma. Samuti tellivad inimesed ka tulevikus kondiitrilt sünnipäevatordi, viivad auto regulaarselt hooldusesse ja ootavad, et vajadusel on kiirabiautos mõni õppinud parameedik, mitte asjaarmastaja, kel on taskus tehisintellekt. Ühtlasi annavad ühiskonna struktuursed muutused vihjeid, mida tulevikus tarvis on. Näiteks ükskõik millisel erialavalikul võiks uurida, kas selle juures on ka jätkusuutlikkuse aspekt, juba praegu otsitakse rohekraesid tikutulega taga. Eesti kutsekoolide valikus on ka mitmeid IT-erialasid, näiteks saab õppida noorem tarkvaraarendajaks või tööstusinformaatikuks. Ka logistika ja robootika on perspektiivikad, neidki erialasid võimaldavad mitmed kutsekoolid. See nimekiri ei ole kaugeltki ammendav, aga suunab mõtlema tulevikule, milleks saab suuniseid juba tänasest päevast.
Autor: Maarja Rüütel