Manpower blogi

Värbajad hindavad kandidaate, kes on ka ise teinud eeltööd ja enda jaoks läbi mõelnud, kuhu ja miks nad kandideerivad. Viinud end kurssi ettevõtte ja pakutava tööga ning mõelnud selgeks, miks see võiks talle sobida. Selge motivatsioon ja arusaam sellest, mida ma soovin ning oskus seda kõike ka kasvõi kaas- või motivatsioonikirjas väljendada, on kindlasti üheks oluliseks eduteguriks. Sama oluline on suhtlusel värbajaga end mõista ja analüüsida ning tuua välja see, miks just sina sellele ametikohale sobid. Aga samuti ka teada anda, millised on sinu jaoks õppimis- ja arengukohad. Ja jääda seejuures ka ausaks, sest värbaja treenitud kõrv püüab kinni vasturääkivused sinu jutus. Ehkki tööintervjuul ei kehti reegel, et tagasihoidlikkus on voorus ning ennast alahinnata ei tasu, siis oskust end adekvaatselt kirjeldada väärtustatakse kindlasti enam kui enese üle müümist. Kuna värbamise käigus küsitakse tagasisidet ka kandideerija endiselt juhilt, tehakse erinevaid teste jne, siis tuginebki värbaja otsus paljudel erinevatel infokildudel, mis on abiks õige ja õiglase lõppotsuse tegemisel. Ja muidugi peame veel rääkima positiivsest eluvaatest, mis ei ole valikukriteeriumina sugugi vähem oluline kui vastav haridus ja kogemus. Sest sellest saavad alguse õiged hoiakud. Oskus vaadata ka ebaõnnestumistele kui õppetundidele. Oskus mõista, mitte süüdistada. Oskus näha oma edus ka teiste rolli. Ehk siis meeskonda valitakse sageli inimene, kes on positiivne, kelle hoiakud on paigas ja kes on paindlik ning õppimisvõimeline. Sest oskusi on võimalik omandada või juurde õppida. Inimest ümber kasvatada aga väga keeruline ning sageli võimatu. Edukat kandideerimist soovides! Ene Kohtla Baltikumi personalijuht