Manpower blogi

Artikkel ilmus oktoobrikuises "Personali praktikus" 2014. aastal. Üksikisiku tasandil on töötus üldjuhul alati negatiivse varjundiga. Ent ettevõtete seisukohast võib piirkondlik või riiklik madal töötus muuta olukorra vägagi keeruliseks. Sajast inimesest kolm on töötud – on see hea või halb? Ametlik töötuse määr Eestis oli augusti lõpus 4.0%. Sealhulgas oli töötuna arvel olijate määr Harju- ning Tartumaal üksnes 3.1%. Piirkondades, kus kümned suured tööandjad vajavad sadu inimesi, keskmised ettevõtted on hädas, et täita kümnetesse kohtadesse ulatuvaid puudujääke meeskonnas ning väikeettevõtted vajaksid üht-kaht töötajat juba eile, omandab olukord ettevõtete jaoks hoopis tumedama varjundi. Kui sajast inimesest vaid kolm on töötud, tähendab see seda, et pea kõik töövõimelised ning -tahtelised inimesed on hõivatud ning häid, oskustega inimesi lihtsalt ei jagu kõigile tööd pakkuvatele ettevõtetele. Milline on tõenäosus, et just need kolm sobivad neile vabadele töökohtadele, mis täitmist vajavad? Tööjõuturg on liiga väike. Mitmed suured, globaalsed organisatsioonid, kes plaanivad oma teenuskeskuste siia piirkonda toomist, kaaluvad Eesti osas oma otsust tavalisest rohkem, sest kuigi majanduslik olukord ja maksusüsteem on võrreldes mõne muu Euroopa riigiga soodne, näevad nad tööjõuturu väiksuses ning madalas töötuse määras olulist lisariski. Nii on mitmed hiljutised teenuskeskused loodud hoopis Leetu või Poola, kus tööjõupuuduse oht ei ole nii kõrge. Mitmed Eestis tegutsevad ettevõtted on teinud või tegemas otsuseid liikuda mujale, sest kvaliteetset tööjõudu lihtsalt ei jagu – suured tootmis- ning tööstusettevõtted võitlevad sisuliselt ühe ja sama väga piiratud hulga tööliste eest. Üleostmine ei ole lahendus. IT-ettevõtted leevendasid aastaid tagasi kroonilist töötajate puudust värbamisega otse koolipingist. Kui palgad lakke olid tõusnud, prooviti inimeste nullist väljaõpetamisega olukorda pehmendada. Nii väiksed kui ka mõned suuremad (rahvusvahelised) tegijad Eestis on praeguseks pidanud tegelema ka konkurentidelt töötaja üleostmisega, sest häid kohalikke kandidaate lihtsalt ei ole. See aga ei ole pikaajalises perspektiivis lahenduseks. Kuidas tööjõu puudust vähendada? Eesti tööjõuturul on järjest suurem puudus vajalikust tööjõust, nii kvalifitseeritud kui lihttööjõust, ning võlurohtu selle vastu on vähe. Hiljutine Töötukassa eestvedamisel korraldatud Töömess näitas lisaks ilmekalt, et väga paljud töötajad, nii (keele)oskustega kui ilma, soovivad asuda töötama välismaale – see aga muudab siinsete ettevõtete jaoks olukorra veelgi keerulisemaks. Tööjõupuuduses riik vajab oskustega võõrtööjõudu. Suured tööstusettevõtted toovad juba aastaid töötajaid bussidega lähipiirkondadest Tallinnasse tööle, mitmed ettevõtted on juba pikemat aega transportinud töötajaid Ida-Virumaalt ning lausa Lätist, hankinud ning korraldanud majutusvõimalusi kaugemalt tulnud töötajatele. Alternatiiv on olemas. Kuivõrd hüppelist võõrtööjõu kasvu ning selle valdkonna regulatsioonide kardinaalset muutust lähiajal ei ole prognoositud, jäävad tööjõupuudusega võitlemiseks üle alternatiivsed variandid. Paindlikuma töö võimaldamine, laiema tööhõive tekitamine, töötajate tööturule sisenemise hõlbustamine on vaid väike valik neist võimalustest, mille abil Manpoweri kliendid oma tööjõumuredele lahenduse on saanud. Turule sisenemine renditeenusega. Järjest enam kasutavad ettevõtted ka renditöö lahendusi, seda eriti turule sisenevate ettevõtete puhul. See minimeerib liigsed esialgsed kulutused, maandab turu tundmaõppimise riske ning annab ettevõtetele võimaluse tegeleda nende põhitegevustega. Olemasolevad ettevõtted kasutavad seda võimalust sageli tööjõukulude paindlikumaks korraldamiseks. Seda enam, et hea töötaja saab hiljem alati üle võtta. Paindlikkus on võtmesõna. Samuti on ettevõtetele abiks töötajate ümberõppimine ning nende kohandumine/kohandamine muutunud olukorraga. Selles kontekstis on Manpower võtnud eesmärgiks tegeleda tulevikus lisaks kõigi muude personaliteenuste pakkumisele ka järjest tõhusamalt töötajate karjääriedendamise ning arengu toetamisega. Juba praegu pakub Manpower paljudele ettevõtetele nende keskastme- ning tippjuhtidele mitmekülgseid testimisvõimalusi ning muid personalivaldkonna teenuseid ja lahendusi. Tervikpilt ettevõtte töötajatest. Tööjõuturu kitsaskohtade lahendamiseks on lisaks inimeste hoidmisele, arendamisele ning treenimisele mõistlik kaasata terviklikke personalilahendusi pakkuvaid lisajõude. Tihti on paindlikkuse suurendamisel abiks personali hindamine ja auditeerimine, samuti meeskonna dünaamika hindamine. Nii tekib sageli parem arusaam sellest, kellest võiks areneda järgmine tippspetsialist või –juht, millised funktsioonid võiks ehk täita mõni teenusepakkuja ning milliste omadustega peaks olema ettevõttele kõige elulisemaid ülesandeid täitvad kolleegid. Tulevik on paindlikkuse päralt – nii töötaja kui tööandja vaatenurgast.   Rait Matiisen Manpower, personalilahenduste müügijuht