23-aastane noormees kurdab, et ei leia tööd, sest tal napib kogemust. 56-aastane naine ei leia tööd, sest usub, et teda peetakse liiga vanaks. Manpoweri värbajad kaardistasid eri vanusegruppide muresid kandideerimisel ja tegid üllatava järelduse: tegelikult on kitsaskohad pea samad nii kahekümnendates kui viiekümnendates. Ja mitte ainult – täpselt samade probleemidega on kimpus lapsehoolduspuhkuselt naasvad lapsevanemad.
Alla 26-aastased noored tõid ise peamise kitsaskohana esile vähest töökogemust. Kui sellel teemal edasi vesteldi, siis joonistusid välja tegelikud põhjused: ebakindlus ja hirm nii kandideerimise, vestluste, tööõigusliku bürokraatia kui töö enda ees. Lisaks tahavad noored kohe unelmate tööd ja kõrget palka, samas on tööandjatel tekkinud kuvand, et sellel vanusegrupil on mõnevõrra küsitavusi pühendumise ja prioriteetidega. Noored leiavad, et töö ei tohiks muud elu segada ning võiks olla korraldatud paindlikult neile meelepärase graafiku alusel. Ühtlasi eeldatakse, et tööandja pühendab tublisti aega koostöö olemuse ning organisatsiooni reeglite ja kultuuri tutvustamiseks.
Üle 50-aastased inimesed märkisid ise peamise kitsaskohana oma vanust ja sageli ka ülekvalifitseeritust, kuid lähemal vestlusel selgus, et see on suuresti hirmudega seotud. Ka nemad pelgavad nii kandideerimist kui ka töövestlust, on kandideerimisel väheaktiivsed, aga mitte pühendumuse nappuse, vaid alalhoidlikkuse tõttu. 50+ inimene juurdleb, kas on üldse mõistlik oma CV-d kuhugi üles panna ja töökohta vahetada, sest uues kohas ei pruugi tekkida meeskonnatunnet või head kontakti juhiga, samuti peljatakse uusi IT-süsteeme ja tööga ebaõnnestumist.
Ilmselt ei tule märkimisväärse üllatusena, et ka lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötajad, olenemata vanusest, ütlevad, et tunnevad kandideerimise ees hirmu. Nad on ebakindlad, sest on olnud tööturult eemal, kardavad vestlusi ja bürokraatiat ning kurdavad, et kandideerimisprotsessid on väsitavad ja tekitavad stressi.
Värbajad kinnitavad, et Eestis on täna tööjõukriis sedavõrd terav, et vähene kogemus või üle 50 tiksunud vanus ei takista kellelgi töö leidmist, küll võib seda teha ebakindlus. Ka CV peab olema vormistatud enesekindlalt ja läbimõeldult. Tööandja otsib inimest, kes teab, mida ta tahab, usub endasse ja rakendab nii enda teadmised, oskused kui isiksuseomadused töiste eesmärkide saavutamiseks.
Eeltoodust johtuvalt anname kandideerijatele 7 soovitust, et oma oskusi paremini müüa ja ebakindlusest üle saada:
- Arenda tööalaste oskuste kõrval enda sotsiaalseid oskuseid – koostööd, ladusat suhtlust, sisulist kuulamist, konfliktide ennetamist, probleemide rahumeelset lahendamist, kompromisside tegemise kunsti.
- Kui tunned, et vajad abi CV koostamisel, motivatsioonikirja kirjutamisel või muude dokumentide vormistamisel, siis küsi abi professionaalidelt. Paljud personaliettevõtted on valmis pakkuma nõustamist ja enamasti annab selle läbimine tublisti enesekindlust ja oskusi juurde. Kaalu videovormis CV koostamist.
- Mõtle, et väike hirm tööintervjuu ees on normaalne ja eelda, et seda tunnevad ka teised kandideerijad. Värbajad on sellega harjunud, nad teavad, et tööintervjuu tekitab stressi. Küll tuleb teha enne intervjuud ära ettevõtet ja ametikohta puudutav kodutöö, et ootamatud küsimused ei tekitaks paanikat.
- Tööle kandideerimisel ei tule kasuks üle- ega alakvalifitseeritus. Rõhuta, et saad väga hästi aru, kuhu kandideerid, too välja oma motivatsioon ning selgita, miks sa seda tööd teha tahad ja miks tööandja peaks sinu valima. Kogemustest rääkides läheb arvesse ka vabatahtlik töö, praktika, mõni koolitöö või projekt, kuid viita siiski vaid asjassepuutuvale kogemusele, keegi ei oota põhjalikku elulookirjeldust ja uitama läinud mõttearendust.
- Tegele teadlikult enda digipädevuste arendamisega, selle alla kuuluvad ka näiteks online-vestlustel osalemine (Teams, Zoom, Skype jt keskkonnad) ning dokumentide digiallkirjastamine. Enne vestlust tasub üle vaadata, kas vajalik programm on alla laetud ja koodid käepärast.
- Mõtle enne intervjuud läbi enda prioriteedid ja ole valmis neist avatult rääkima. Kui sinu elu keskmes on õpingud, väike laps või midagi muud tähtsat, on seda mõistlik tunnistada ja selgitada, kuidas oled mõelnud tööd ja muid prioriteete omavahel ühildada ning millist paindlikkust vajad selleks tööandjalt. See ennetab pingeid ja tagab hilisema ladusama töösuhte, sest nii saab tööandja läbi mõelda, kuidas tööd paremini korraldada.
- Arvesta, et mida põnevam ja soovitum on töö, seda pikemaks võib kujuneda kandideerimisprotsess. Enamasti ei venita keegi tahtlikult värbamisprotsessi, aga see ei tähenda, et ei võiks aeg-ajalt ise initsiatiivi näidata ja küsida protsessi ajakava kohta või kui sul on juba alternatiivne tööpakkumine laual, võiks sellest ka kõigile teistele organisatsioonidele märku anda, kus kandideerimine alles pooleli on.
Kõige eelneva taustal ei saa siiski öelda, et ealist diskrimineerimist tööle kandideerimistel ei esineks, aga see puudutab praktiliselt kõiki eagruppe. Enamasti kipume seda lihtsalt märkama ja üle võimendama olukordades, kus see puudutab meid ennast. Seetõttu on tähtis mitte keskenduda eeldamisele, vaid kasvatada enesekindlust ja arendada nii sotsiaalseid kui sisulisi oskuseid, mis on ja jäävad määravamaks kui vanus.
Mare Trei, Manpoweri personalipartner